Aavere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Urmas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Aavere mõis''' ([[saksa kkeel|saksa]] ''Afer'') rajati 1770. aasta paiku, eraldades ta Virumaal asuvast Kiltsi mõisast. Algul kuulus mõis von Tiesenhausenitele, alates 1830. aastast aga von Harpedele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks August Berendts.
Aavere
----
 
1877-81, Rudolf von Harpe ajal, ehitati Aaverele Eesti üks kaunimaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate viilkatustega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti petiknishidpetiknišid ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike astmikviil.
Afer in Kirchspiel St. Marien-Magdalenen, Jerwen
 
Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid hooldekodu. 1960tel1960ndatel aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav tulekahju jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid.
Aavere mõis (saksa k Afer) rajati 1770. aasta paiku, eraldades ta Virumaal asuvast Kiltsi mõisast. Algul kuulus mõis von Tiesenhausenitele, alates 1830. aastast aga von Harpedele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks August Berendts.
 
Ajaloolise jaotuse järgi [[Järvamaa]]le [[Koeru kihelkond]]a kuulunud mõis jääb kaasajal [[Lääne-VirumaaViru maakond|Lääne-Virumaakonna]]le [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumile.
1877-81, Rudolf von Harpe ajal, ehitati Aaverele Eesti üks kaunimaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate viilkatustega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti petiknishid ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike astmikviil.
 
[[Kategooria:Eesti mõisad]]
Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid hooldekodu. 1960tel aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav tulekahju jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid.
[[Kategooria:Lääne-Viru maakond]]
 
Ajaloolise jaotuse järgi [[Järvamaa]]le [[Koeru kihelkond]]a kuulunud mõis jääb kaasajal [[Lääne-Virumaa]]le Väike-Maarja valla territooriumile.