Erinevus lehekülje "Jersey" redaktsioonide vahel

Lisatud 2453 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (robot muutis: ast:Xerséi)
{{Provints
| nimi = Jersey foogtkond
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Bailiwick of Jersey |
| omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Bailliage de Jersey |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag_of_Jersey.svg|150px|border|Jersey lipp]]
| lipu_link = [[Jersey lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Jersey_coa.svg|100px|Jersey vapp]]
| vapi_link = [[Jersey vapp]]
| pindala = 116
| elanikke = 88 201 (2005)
| keskuse_nimetus = Pealinnpealinn
| keskuse_nimi = [[Saint Helier]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Uk_map_jersey.png|thumb|Jersey asukohtasendikaart]]
}}
'''Jersey''' (Jersey murdes ''Jèrri'') on [[saar]] [[La Manche]]'i väinas, üks [[Kanalisaared|Kanalisaartest]]. Jersey pindala on 116 ruutkilomeetrit. Saar on künklik, kõrgus kuni 148 meetrit. Detsembris 2005 oli Jersey rahvaarv 88 201. Saare pealinn on [[Saint Helier]].
 
KuulubJersey kuulub [[Briti krooni sõltkond|Inglise kroonile]], praegune valitseja on [[Elizabeth II]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsog]]ina. Jersey ei kuulu [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik]]i ega [[Euroopa Liit]]u.
 
Jersey pindala on 118,2 km². Ta on Kanalisaartest kõige suurem ja kõige lõunapoolsem. Tema kaugus [[Normandia]] rannikust [[Prantsusmaa]]l on 22 km ja [[Inglismaa]] rannikust 161 km.
 
Detsembris 2005 oli Jersey rahvaarv 88 201.
 
Saare pealinn on [[Saint Helier]].
 
Saar on künklik, kõrgus kuni 143 meetrit. Saare moodustab [[platoo]], mis lõuna pool on madalam ja põhja pool kõrgem. Platood lõhestavad üldiselt põhja-lõunasuunalised [[org|orud]].
 
Jerseys on [[mereline kliima]] pehmete talvede ja jahedate suvedega. Aastane keskmine temperatuur +11,6 °C on umbes samasugune nagu Inglismaa lõunarannikul. Aastas paistab päike keskmiselt 1912 tundi.
 
== Ajalugu ==
 
Jersey on olnud asustatud aastatuhandeid. Saarelt on leitud mitu [[pronksiaeg|pronksiaja]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] asulakohta. Jersey kuulus ka [[Rooma riik]]i ja saarelt on leitud rooma kultuskoha jäänused. Rooma-aegset asulapaika pole seni veel leitud. Pärast Rooma riigi langust kuulus Jersey [[bretoonid]]ele, täpsemalt [[Reimsi peapiiskopkond]]a (aastani 744 Reimsi piiskopkonda). [[933]] vallutasid Jersey [[viikingid]] ja see liideti Normandia hertsogiriigiga. Kui [[William I]] vallutas [[1066]] Inglismaa, läks Jersey koos kõigi ülejäänud normannide valdustega Inglismaa koosseisu. [[John Maata]] kaotas kõik Inglismaa mandri-valdused [[Philippe II Auguste]]'ile, aga [[Kanalisaared]] jäid endiselt Inglismaale, kuid sellest ajast on saartel [[omavalitsus]].
 
[[1640. aastad|1640-ndatel]] oli Inglismaa kuningas [[Charles II]] [[eksiil]]is Jerseyl. Talle pakkus peavarju saare tollane kuberner [[George Carteret]]. Charles oli talle selle eest väga tänulik ja pärast seda, kui ta taas kuningaks sai, kinkis ta Carteret'le suuri valdusi oma [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]tes. Need said tuntuks nimega [[New Jersey]] ja tänapäeval kuuluvad need [[USA|Ameerika Ühendriikide]] koosseisu.
 
[[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal oli Jersey alates [[1. juuli]]st [[1940]] kuni [[Saksamaa]] kapituleerumiseni Saksamaa poolt okupeeritud. Kanalisaared olid ainus Suurbritannia ala, mille Saksamaa selles sõjas okupeeris. Pärast [[D-päev]]a, mil Suurbritannia tungis Normandiasse ja avas teise rinde, olid Kanalisaared muust maailmast ära lõigatud, peatselt olid nad ka liiga kaugel selleks, et Saksamaa neid varustada saaks, ja saarel tekkis [[1945]]. aastal nälg.
 
==Majandus==
 
Jersey arengut toetas [[Suurbritannia]] ja Prantsusmaa vaheline [[rahu]]. [[19. sajand]]il olid peamised tegevusalad saarel [[põllumajandus]], [[kalapüük]], [[laevaehitus]] ja [[villane riie|villase riide]] tootmine. Kala püüdmas käidi isegi [[Newfoundland]]i lähedal. Sajandi lõpus hakkas saarel arenema [[turism]].
[[Image:Banque Rouoyale d'Êcosse, Saint Hélyi, Jèrri 4.jpg|thumb|left|[[Royal Bank of Scotland]]i hoone Jerseys.]]Jersey majandus põhineb [[finantsteenused|finantsteenustel]], [[turism]]il, [[e-kaubandus]]el ja [[põllumajandus]]el. Soodsa maksupoliitikaga on Jersey meelitanud ligi hoiuseid ja muid varasid, mida paljude pankade kliendid maksude optimeerimiseks Jerseys hoiavad.<ref>Nick Mathiason. [http://www.guardian.co.uk/business/2007/nov/04/4 Jersey is $491bn tax haven]. [[Guardian]], 4.11.2007</ref>
 
[[Image:BanqueTänapäeval Rouoyalepõhineb d'Êcosse, Saint Hélyi, Jèrri 4.jpg|thumb|left|[[Royal Bank of Scotland]]i hoone Jerseys.]]Jersey majandus põhineb [[finantsteenused|finantsteenustel]], [[turism]]ilturismil, [[e-kaubandus]]el ja [[põllumajandus]]elpõllumajandusel. Soodsa maksupoliitikaga on Jersey meelitanud ligi hoiuseid ja muid varasid, mida paljude pankade[[pank]]ade kliendid maksude[[maksud]]e optimeerimiseksvältimiseks Jerseys hoiavad. <ref>Nick Mathiason. [http://www.guardian.co.uk/business/2007/nov/04/4 Jersey is $491bn tax haven]. [[Guardian]], 4.11.2007</ref>
 
PeaPeaaegu veerand Jersey tööjõust (24%, umbes 12 000 inimest) oli detsembris 2009. aasta detsembris hõivatud finants- ja õigussektoris, mis on hõivatute arvu poolest suurim sektor.<ref>[http://www.gov.je/SiteCollectionDocuments/Government%20and%20administration/R%20JerseyLabourMarketDec09%2020100331%20HH.pdf Jersey Labour Market at December 2009.] Jersey valitsuse kodulehekülg.</ref> Saare üks tähtsamaid tööandjaid on [[Royal Bank of Scotland|Royal Bank of Scotland International]], mis andis märtsisJerseys 2009. Jerseysaasta märtsis tööd 900 inimesele.<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/jersey/7923617.stm RBSI in Jersey]</ref>
 
==Viited==
26 915

muudatust