Abja mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Urmas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Abja mõisastmõis'''ast ([[saksa kkeel|saksa]] ''Abia'') on varasemaid teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli ta aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel1780ndatel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte ta jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Charles von Stackelberg.
Abja mõis
----
Abia in Kirchspiel Hallist, Kreis Pernau
 
Mõisasüda asub praegusest [[Abja]] alevikusalevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal.
Abja mõisast (saksa k Abia) on varasemaid teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli ta aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte ta jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Charles von Stackelberg.
 
1780tel1780ndatel aastatel kerkis mõisa murdkelpkatusega ühekorruseline hilisbarokne peahoone, mis paiknes tagaküljega veeru poole, tekitades maalilisi vaateid. Selle vastu teisele poole auringi püstitati ühele joonele kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Nende vahelt kulges sissesõidutee, mis kujundati enam kui kolme kilomeetri pikkuseks sihiteeks, millelt avanes mõisasüdamele kauneid kaugvaateid. Majandushooned paiknesid enamikus sajakonna meetri kaugusel loodes, järsu veeru all. 19. sajandi lõpul lisati peahoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline historitsistlik juurdeehitus.
Mõisasüda asub praegusest Abja alevikus kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal.
 
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kodumajanduskool, Teise maailmasõja järgselt aga lastekodu . Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950tel1950ndatel aastatel kahekorruseliseks. Alates 1990te1990ndate aastate algusest tegutseb hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, samas kui ta paariliseks olnud tall-tõllakuur on hävinud.
1780tel aastatel kerkis mõisa murdkelpkatusega ühekorruseline hilisbarokne peahoone, mis paiknes tagaküljega veeru poole, tekitades maalilisi vaateid. Selle vastu teisele poole auringi püstitati ühele joonele kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Nende vahelt kulges sissesõidutee, mis kujundati enam kui kolme kilomeetri pikkuseks sihiteeks, millelt avanes mõisasüdamele kauneid kaugvaateid. Majandushooned paiknesid enamikus sajakonna meetri kaugusel loodes, järsu veeru all. 19. sajandi lõpul lisati peahoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline historitsistlik juurdeehitus.
 
Ajaloolise jaotuse järgi [[Pärnumaa]]le [[Halliste kihelkond]]a kuulunud mõis jääb kaasajal [[ViljandimaaViljandi maakond|Viljandi maakonna]]le [[Abja vald]]a territooriumile.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kodumajanduskool, Teise maailmasõja järgselt aga lastekodu . Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950tel aastatel kahekorruseliseks. Alates 1990te aastate algusest tegutseb hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, samas kui ta paariliseks olnud tall-tõllakuur on hävinud.
 
[[Kategooria:Eesti mõisad]]
Ajaloolise jaotuse järgi [[Pärnumaa]]le [[Halliste kihelkond]]a kuulunud mõis jääb kaasajal [[Viljandimaa]]le [[Abja vald]]a territooriumile.
[[Kategooria:Viljandi maakond]]