Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 17:00 (redigeeri) Ohpuu (arutelu \| kaastöö) (→‎Välislingid) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 19:52 (redigeeri) (eemalda) Loojad (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub Uuem muudatus →
'''Tulundusühistud''' (TÜ) on äriorganisatsioonid mis pakuvad müügiks toodangut või teenust tulu saamise eesmärgil ning kus ühistuliikmed on töötajad-omanikud. TÜ-d on iseseisvad ja demokraatliku otsustusprotsessiga ettevõtted, kuna igal liikmel on võrdselt üks hääl sõltumata investeeringute suurusest. Tööd tasustatakse proportsionaalselt tööpanusele. == ~~Tulundusühistute~~Tulundusühistud ~~teke~~maailmas == Tööühistu kui tulundusühistuline ettevõtlus sündis tööstusrevolutsiooniga, osana töölisliikumisest. Tulundusühistu alused sõnastati 1844 a. Rochdale`is Inglismaal ning nendel põhimõtetel seisab see ettevõtlusvorm tänaseni. Kuigi alles hiljuti, aastal 2005, kinnitas Rahvusvaheline Ühistute Liit (ICA) tulundusühistu definitsiooni ametlikult. 1930ndate majanduskriis oli põhjuseks siiani edukate krediidi-ja põllumajandusühistute formeerimisele. Näiteks Rootsis saavutas põllumajandustootjate ühistute föderatsioon kontrolli kogu rahvusliku põllumajandustoodangu üle. Peale NSVL-u lagunemist küündis Soomes tööpuudus 20 protsendini. Vastumeetmena otsustas Tööministeerium propageerida tulundusühistulist majandusmudelit, mis viis rohkem kui 1200 töölisühistu tekkele, vähendades seeläbi efektiivselt tööpuudust ja luues pikemaajalist majanduslikku stabiilsust. ~~== Tööühistud ==~~ Tööliste TÜ-d ehk tööühistud teenivad vaid töölis-omanike huve, mitte välist investorit. Samuti järgitakse põhimõtet, et madalaima ja kõrgeima liikme töötasu vahe sama tööaja eest ei oleks väga suur. Tööühistu on ettevõte, milles töö palkab kapitali, mitte kapital tööd nagu harjumuspärases firmas. Töölis TÜ-d on nö „kolmas tee" kapitali kontrollitud ja riigi kontrollitud ettevõtluse kõrval. Töötaja omanduspõhimõte tagab suurema produktiivsuse ja tulususe ning parandab vastutustunnet ja riskiteadlikust. Siiski toimivad TÜ-d ka tööandjatena palgatöölistele ning olles küll suhteliselt konservatiivsed ettevõtted, on nad end tõestanud pikemaajaliselt edukate laienejatena, hakates kasvades ülesse ostma konkureerivaid firmasid nii lokaalselt kui ka globaalses mastaabis. Olgu siin kasvõi näiteks Põhjamaade tulundusühistute arvestatavad investeeringud Eestisse. Maailma suurimaid tööliste tulundusühinguid on Hispaania suuruselt seitsmes ettevõte Mondragon. Mandragon koosneb u 150st tütar-ettevõttest, kattes nii põllumajanduse, tööstuse kui ka panganduse sektorid tootearendusest jaemüügini. Rahvusvahelise Ühistute Liidu andmetel teenivad TÜ-des üle kogu maailma 800 miljonit liiget (13% inimkonnast). Läänemaises turumajandus-kultuuris on ühistuliste ettevõtete mõju veelgi suurem. Näiteks USA-s on 120 miljonit ja Euroopas 160 miljonit liiget. Tähelepanuväärselt tugev on tuluühistute roll Euroopa panganduses (4200 krediidiasutust 150 miljoni kliendiga). Näiteks krediidiühing OP-Pohjola Group Soomes on turuliider põllumajanduse, elamuehituse ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete laenuturul. Uus-Meremaal annavad TÜ-d isegi 22% SKT-st. == Välislingid == * [http://www.ica.coop/al-ica/ Rahvusvaheline Ühistute Liit (ICA)] * [http://www.mondragon-corporation.com/language/en-US/ENG.aspx Korporatsioon Mondragon] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/962357 Tulundusühisuseadus] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/693458 Äriseadustik]

Tulundusühistu: erinevus redaktsioonide vahel

Tulundusühistu (muuda)

Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 19:52