Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 10:11 redigeeri Loojad (arutelu \| kaastöö) 1045 muudatust P →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. detsember 2010, kell 14:58 redigeeri eemalda Loojad (arutelu \| kaastöö) 1045 muudatust →‎Schweickarti majandusdemokraatia Uuem muudatus →
8. rida: [[David Schweickart\|David Schweickarti]] poolt loodud visioon on olulist mõju avaldanud majandusliku demokraatia mõiste väljakujunemisele. Mis on majandusdemokraatia? Teooria tuumaks on idee, et ettevõtte töötajad ~~saavad~~kontrollivad ~~demokraatlikult~~ühiselt ~~osaleda~~ettevõtet, ~~ettevõtte~~milles ~~töös,~~nad ~~valides~~töötavad. Töötajad vastutavad ettevõtte ~~juhi~~töö ~~ja/või~~eest ~~osaledes~~ja ~~otsuste~~langetavad ~~vastuvõtmisel~~otsuseid ~~hääletamise~~lähtudes ~~kaudu~~[[demokraatia]]st. Lisaks jagavad nad enda tööga loodud rikkust – ettevõtte kasum jaotatakse vastavalt töö hulgale töötajate vahel ära. [[Raha]] teenitakse nö vanamoodsal viisil: selgitatakse välja tarbijate vajadused, luuakse vajaduste rahuldamiseks korralikud tooted ning müüakse neid mõistliku hinna eest rahulolevatele klientidele. <ref name="Schweickart1"/> Aga kuidas on kindlaks määratud kulud, hinnad, uued tooted ja tootmise eesmärgid? Siin Schweickart eristub traditsionaalsest sotsialismist, ta pooldab turumajandust, mitte tsentraliseeritud plaanimajandust. Selle, mida toota, kujundab peamiselt tarbijate nõudlus; millist tasu kaupade või teenuste eest küsida, määrab ära konkurents teiste ettevõtetega ning töötajate palgad sõltuvad sellest, kui palju jääb peale seda üle, kui kulud on maha võetud tuludest. <ref name="Schweickart1"/> Kuidas on [[eraomand]]iga? Iga majandusdemokraatia tehast või töökohta kontrollib vastav töös osalev grupp töötajaid, kuid firma ei kuulu sellele grupile. Ettevõtted on sotsiaalses omanduses ehk need kuuluvad ühiskonnale. Sellise avaliku omandiõiguse tõttu peavad ettevõtted maksma raha kahte [[fond]]i: amortisatsioonifondi, mida firma kasutab kapitalikulude katteks ning riiklikusse kapitaliinvesteeringute fondi. See viimane makse lisandub ettevõtte kuludesse [[kapitalirent\|kapitalirendi]] maksuna. Mõnes mõttes on ettevõtte [[kapital]] renditud välja riigilt. Kogu tulu, mis jääb üle peale kulude mahaarvestamist tuludest, jagavad omavahel ära töötajad. ~~Kapitalirendi~~Kapitaliinvesteeringute ~~makseid~~fondi raha kasutatakse ~~selleks~~uute ettevõtete rahastamiseks, et[[infrastruktuur]]i ~~finantseerida~~projektide ~~uusi~~hoolduseks ~~ettevõtteid~~ja arendamiseks ning ~~hooldada~~muude jaühiskondlike ~~arendada [[infrastruktuur]]i~~projektide ~~projekte~~rahastamiseks. <ref name="Schweickart1"/> Schweickart usub, et majandusdemokraatia peaks ideaalis tagama täieliku tööhõive. Kapitaliinvesteeringute fond jagab toetusi kas riikliku struktuurina, ~~riigistatud~~avalike pankade kaudu või kombineeritud süsteemina. Igatahes arvestatakse toetuste andmisel nõuet luua võimalikult palju uusi töökohti. Regionaalselt jagatakse kapitaliinvesteeringute fondi raha arvestades inimeste arvu vastavas regioonis. See tagab uute investeeringute õiglase ~~jaotamise~~jaotumise ühiskonnas. <ref name="Schweickart1"/> Siin on mõned tuletised tema teooriast: 31. rida: * Kogu informatsioon ettevõtte ja selle raamatupidamise kohta on avalik firma töötajatele. Nii saavad töötajad teha korralistel kogunemistel hääletades teadlikke otsuseid või edastada oma soovid ülemusele, kelle nad saavad valida ennast esindama. Töötajatele on lubatud ka ametiühingust osavõtt, et siluda probleeme juhatusega või et töötada muude probleemide kallal. <ref name="Schweickart1"/> == Viited ==

Majandusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel