Mammutipuu on maailma kogukaim [[puu]]. Keskmiselt kasvab puu 50...85 meetri kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt võib ulatuda 6...8 meetrini. Kõrgeima teadaoleva mammutipuu kõrguseks mõõdeti 94,8 meetrit, jämedaima läbimõõt ulatus aga 17 meetrini. Vanim teadaolev puu on umbes 3500-aastane.
Mammutipuu nõeljad [[okas|okkad]] on 3...6 millimeetri pikkused ning kinnituvad spiraalselt. Mammutipuu tolmleb aprillis-mais. [[Käbi]]d on 4...7 sentimeetri pikkused ning valmivad 18...20 kuuga. Puu hakkab käbisid looma 12...20-aastaselt. Ühes käbis on keskmiselt 230 [[seeme]]t. Seeme on tumepruun, 4...5 millimeetri pikkune, kahe heledama tiivakesega. Käbid jäävad tavaliselt aastateks suletuks, vabastades seemneid üksnes väga kuiva suve, tulekahjude või putukkahjustuste toimel. Suurel puul on korraga peal umbes 11 000 käbi, ning täiskasvanud puu levitab 300 000...400 000 seemet aastas. Seemned võivad tuulega kanduda kuni 180 meetri kaugusele.
Mammutipuu paljuneb seemnete abil, kuigi kuni 20 aasta vanused puud võivad ka vigastusejärgseid [[juurevõsu]]sid ajada.
Mammutipuu [[puukoor|koor]] on paks ja kiuline, selle paksus võib tüve tüükaosas ulatuda 90 sentimeetrini. Koor annab puule tõhusa kaitse [[tuli|tule]] vastu.
Varjulises metsas kipuvad puud alt laasuma, vanematel kui 100-aastastel puudel püsivad kuivanud oksad küljes. Tavaliselt on alumine tüveosa 20 kuni 50 meetri kõrguseni ilma oksteta. Lagedal kasvavatel puudel püsivad ka alumised oksad elus.
