Majandusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Loojad (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P +iw
1. rida:
'''Majandusdemokraatia''' on mõiste millel pole ühest definitsiooni. Üheks majandusdemokraatia tõekspidamiseks on, et otsuseid peaksid vastu võtma mitte suurettevõtete[[suurettevõte]]te omanikud või ainult juhid, vaid need, kes [[ettevõte|ettevõtte]] tööga enim kokku puutuvad - ettevõtete töötajad.
 
Pooldajad nõustuvad üldiselt väitega, et kaasaegsed majandustingimused ei võimalda ühiskonnal teenida piisavat sissetulekut, et tarbida ära enda poolt toodetu. Kodanike [[Ühisomand|ühisomandi]] monopoliseerimine ettevõtete omandusse sunnib enamusele peale tehisliku nappuse tingimused ja see vähendab tarbijate ostujõudu. <ref name="George"/><ref name="Cook1"/>
 
Majandusdemokraatia soovitab mitmeid alternatiivseid mudeleid ja reforme[[reform]]e, et vähendada majanduse tsüklilisust ja lahendada efektiivse nõudluse puudujäägi probleem. Ettepanekud reformideks on erinevatete autorite käsitluses seotud järgnevate teemadega: demokraatlikud tööühistud, [[õiglane kaubandus]], sotsiaalkrediit ning toiduainetööstuse[[toiduainetööstus]]e ja [[valuuta]] regionaliseerimine. <ref name="Smith1"/>
 
== Schweickarti majandusdemokraatia ==
[[David Schweickart|David Schweickarti]] poolt loodud visioon on olulist mõju avaldanud majandusliku demokraatia mõiste väljakujunemisele.
 
Mis on majandusdemokraatia? Teooria tuumaks on idee, et töötajad saavad demokraatlikult osaleda ettevõtte töös, valides ettevõtte juhi ja/või osaledes otsuste vastuvõtmisel hääletamise kaudu. Lisaks jagavad nad enda tööga loodud rikkust - ettevõtte kasum jaotatakse vastavalt töö hulgale töötajate vahel ära. [[Raha]] teenitakse nö vanamoodsal viisil: selgitatakse välja tarbijate vajadused, luuakse vajaduste rahuldamiseks korralikud tooted ning müüakse neid mõistliku hinna eest rahulolevatele klientidele. <ref name="Schweickart1"/>
 
Aga kuidas on kindlaks määratud kulud, hinnad, uued tooted ja tootmise eesmärgid? Siin Schweickart eristub traditsionaalsest sotsialismist, ta pooldab turumajandust, mitte tsentraliseeritud plaanimajandust. Selle, mida toota, kujundab peamiselt tarbijate nõudlus; millist tasu kaupade või teenuste eest küsida, määrab ära konkurents teiste ettevõtetega ning töötajate palgad sõltuvad sellest, kui palju jääb peale seda üle, kui kulud on maha võetud tuludest. <ref name="Schweickart1"/>
 
Kuidas on eraomandiga[[eraomand]]iga? Iga majandusdemokraatia tehast või töökohta kontrollib vastav töös osalev grupp töötajaid, kuid firma ei kuulu sellele grupile. Ettevõtted on sotsiaalses omanduses ehk need kuuluvad ühiskonnale. Sellise avaliku omandiõiguse tõttu peavad ettevõtted maksma raha kahte fondi[[fond]]i: amortisatsioonifondi, mida firma kasutab kapitalikulude katteks ning riiklikusse kapitaliinvesteeringute fondi. See viimane makse lisandub ettevõtte kuludesse [[kapitalirent|kapitalirendi]] maksuna. Mõnes mõttes on ettevõtte [[kapital]] renditud välja riigilt. Kogu tulu, mis jääb üle peale kulude mahaarvestamist tuludest, jagavad omavahel ära töötajad. Kapitalirendi makseid kasutatakse selleks, et finantseerida uusi ettevõtteid ning hooldada ja arendada infrastruktuuri[[infrastruktuur]]i projekte. <ref name="Schweickart1"/>
 
Schweickart usub, et majandusdemokraatia peaks ideaalis tagama täieliku tööhõive. Kapitaliinvesteeringute fond jagab toetusi kas riikliku struktuurina, riigistatud pankade kaudu või kombineeritud süsteemina. Igatahes arvestatakse toetuste andmisel nõuet luua võimalikult palju uusi töökohti. Regionaalselt jagatakse kapitaliinvesteeringute fondi raha arvestades inimeste arvu vastavas regioonis. See tagab investeeringute õiglase jaotamise ühiskonnas. <ref name="Schweickart1"/>
50. rida:
[[Category:Majandus]]
 
[[ast:Democracia económica]]
[[da:Økonomisk demokrati]]
[[de:Wirtschaftsdemokratie]]
[[en:Economic democracy]]
[[es:Democracia económica]]
[[nl:Economische democratie]]
[[sv:Ekonomisk demokrati]]