Viinamari: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Valged viinamarjad on tegelikult rohelised pisi|Kollased viinamarjad [[Pilt:Duras grape.jpg|pisi|Mustjassinised ...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 17. detsember 2010, kell 14:26

Viinamari on viinapuu (Vitis L.) perekonda kuuluvate liikide vili.

Valged viinamarjad on tegelikult rohelised
Kollased viinamarjad
Mustjassinised viinamarjad
Punased viinamarjad
Viinamarjade kuivatamine

Ajalugu

Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. Neoliitikumi perioodist (4500 eKr) pärinevaid hariliku viinapuu (Vitis vinifera) seemneid on leitud Küproselt. Pronksiajast (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud aga Jericho lähedalt. Algselt looduslikult levinud liikidelt lihtsalt marju korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest veini valmistama. Egiptusest leitud hieroglüüfidelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavalt Kaukasuse mäestikust lõuna poole jäävas piirkonnas (Kirde-Türgi, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Iraani põhjaosa). Kaasajal on erinevatest liikidest aretatud üle 10 000 kultivari.[1]

Marjad

Viinamarjad moodustuvad viljastunud emasõiest ning kasvavad tavaliselt kobarates, mille suurus sõltub liigist ja kultivarist. Kobaras võib olla mõnest marjast kuni 100–300 marjani. Marjade mass on keskmiselt 1,0–3,0 g ning nad võivad olla erineva värvusega – mustad, punased, purpurjad, valged, rohelised, kollased jm. Paljude sortide marjad on kaetud vahaja kirmega. Valdav osa kultivaride marjadest sisaldavad kuni 4–6 seemet, kuid söömiseks kasvatatakse ka seemneteta sorte. Marjad on kõrge suhkrusisaldusega ning sisaldavad ligi 0,5 % viinhapet.[2]

Kasutamine

Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks. Marjadest valmistatakse veel mahla, džemmi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Viinamarjad kuuluvad tähtsamate aiasaaduste hulka maailmas. 2009. aastal toodeti maailmas 66,94 miljonit tonni viinamarju ja viinamarjaistandike kogupindala oli 7,43 miljonit hektarit.[3]

Suurimad tootjad 2008. aastal[3]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Itaalia 7 793 301 11,7
  Hiina 7 235 656 10,9
  USA 6 639 920 10,0
  Hispaania 6 020 000 9,0
  Prantsusmaa 5 664 195 8,5
  Türgi 3 918 440 5,9
  Argentina 2 900 000 4,4
  Tšiili 2 400 000 3,6
  Austraalia 1 956 790 2,9
  LAV 1 791 643 2,7
Maailm kokku 66 643 404 100
Toitained[4]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 80,54 g
Energeetiline väärtus 69 kcal
Valgud 0,72 g
Lipiidid 0,16 g
Tuhk 0,48 g
Süsivesikud 18,10 g
Sahharoos 0,15 g
Glükoos 7,20 g
Fruktoos 8,13 g
Kiudained 0,9 g
Mikroelemendid[4]
Mikroelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 10,0 mg
Raud (Fe) 0,36 mg
Magneesium (Mg) 7,0 mg
Fosfor (P) 20,0 mg
Kaalium (K) 191,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Vask (Cu) 0,13 mg
Mangaan (Mn) 0,07 mg
Fluoriid (F) 7,8 μg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[4]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 10,8 mg
B1 0,069 mg
B2 0,070 mg
B3 0,188 mg
B4 5,60 mg
B5 0,050 mg
B6 0,086 mg
E 0,19 mg
Vitamiin A (RAE) 3,0 μg
Foolhape 2,0 μg
Luteiin+zeaksantiin 72,0 μg
K 14,6 μg

Viited

  1. J. G. Vaughan, C. Geissler. "The New Oxford Book of Food Plants", USA: Oxford University Press, 1997. ISBN 0198548257.
  2. G. L. Creasy, L. L. Creasy. "Grapes (Crop Production Science in Horticulture)", CABI, 2009. ISBN 1845934016 .
  3. 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 10.12.2010.
  4. 4,0 4,1 4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Vaadatud 9.12.2010.

Välislingid