Erinevus lehekülje "Jaan Lepp" redaktsioonide vahel

Lisatud 692 baiti ,  10 aasta eest
== Sõjaväes ==
 
Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eesti Kaitseliitu kui sõjaväge. Mais [[1915]] astus ta vabatahtlikuna vene sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike koolikool]]i, ülendati lipnikuks[[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna rindel. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislause ristirist]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel alamkapteniks[[alamkapten]]iks. [[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel liitus Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk|3.]] ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polguga]], kus ta oli kompanii ülemakskompaniiülemaks alamkapteni auastmes.
 
IEsimese maailmasõja lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus ta Eesti Kaitseliitu[[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
 
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi soomusrong nr 2, siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
 
==Hilisem teenistus Kaitseliidus==
 
Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
 
[[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a ajutiseks kohusetäitjaks.
 
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. üksiku jalaväepataljon]]i ülemaks.
 
== Sport ==
11 728

muudatust