Redaktsioon: 6. september 2010, kell 12:57 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. detsember 2010, kell 17:16 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 057 muudatust P kribu Uuem muudatus →
11. rida: \| selts = [[Astelrailised]] ''Myliobatiformes'' \| sugukond = [[Astelrailased]] ''Dasyatidae'' \| perekond = ~~Astelrai~~ ''~~Dasyatis~~'Astelrai''' }} '''Astelrai''' (''Dasyatis'') on [[astelrailised\|astelrailiste]] [[selts (bioloogia)\|seltsi]] [[astelrailased\|astelrailaste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[kalad]]e [[perekond (bioloogia)\|perekond]]. 19. rida: Astelraid elavad peamiselt [[troopika\|troopilistes]] ja [[subtroopika\|subtroopilistes]] meredes. Nad on põhjaelulised kalad. Nende pikkus ulatub 2,5 ~~meetrini~~m-ni<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 49</ref>. Laius võib ulatuda 1,5 ~~meetrini~~m-ni. Astelraisid iseloomustab pikk piitsakujuline [[sabauim]], millel paikneb mürginääret sisaldav [[astel (zooloogia)\|astel]], millest nad ka nime on saanud. Saba võib moodustada kala pikkusest kuni 60%. Kõik astelraid on [[munaspoegijad]]. Munadest kooruvad hästi väljaarenenud ~~noorkalad~~[[noorkala]]d. Emaihus arenevad looted saavad [[munarebu]]st toitumise kõrval veel erilist [[valgud\|valgurikast]] vedelikku, mis meenutab piima. Seda eritavad [[emakas\|emaka]] seinal olevad erilised jätked. Nende jätkete kimbud tungivad loodete [[hingats]]itesse ja toitevedelik satub otse [[seedekulgla]]sse.<ref name="Loomade elu"/> == Viited ==

Astelrai: erinevus redaktsioonide vahel