Võru kirjaviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
peamine ajakohastus: 2005. aasta paranduste kohaselt ei märgita kõrget ''õ''-d enam y-tähega, vaid tavalise õ-ga. |
veel ajakohastust |
||
1. rida:
'''Võru kirjaviisi''' (''vahtsõnõ kiräviiś'' 'uus kirjaviis') kinnitas [[1995]] [[Võru Instituut|Võru Instituudi]] poolt kokku kutsutud komisjon ([[Paul Hagu]], [[Toomas Help]], [[Sulev Iva]], [[Enn Kasak]], [[Valdek Pall]], [[Peeter Päll]], [[Seppo Suhonen]], [[Tõnu Tender]], [[Jüri Viikberg]], [[Tiit-Rein Viitso]]).
Võru kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestiku ja selle eesti versiooni põhjal koostatud võru tähestik, mis on [[võru-eesti sõnaraamat]]us esitatud järgmisel kujul:
12. rida:
*Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: ś, ń, l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale ''q'' ja ''j''.
==Uue kirjaviisi parandused==
Võru keele uue kirjaviisi parandused on läbi arutatud ja vastu võetud Võru Instituudi sõnaraamatu töörühma koosolekuil 12. septembril ja 7. novembril 2005.
Paranduste põhisisu on, et kõrisulghäälikut (''q'') ja peenendust (') soovitatakse märkida senisest vähem, ainult kõige hädatarvilisemal puhul, eelkõige seal, kus need eristavad tähendust. Kõrget ''õ''-häälikut (''y'') märgitakse edaspidi tavalise ''õ''-ga, sest see häälik ei erista kunagi tähendust.
===Paranduisist täpsämbähe===
===Kakkõhelü===
Kakkõhellü märgitäs:
a) mitmusõ nimekäänüssen: ''puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq'';
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: ''saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq'';
c) tõõsõn tegonimen: ''kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq'';
d) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: ''kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq'';
e) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): ''ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, es kirodaq, es häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, es kirotõdaq, es häbendeldäq'';
f) katõ silbi ja ''e/õ''- vai ''u/ü''-lõpuga nimisõnon: ''kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq''
g) mitmin määr- ja asõsõnon: ''siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq''.
Kakkõhellü või ette tullaq ka pall'odõn tõisin kotussin (kaeq [[kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri]]), a sääl tedä hariligult ei kirotõdaq, kuiki ka tuud võinuq mõnikõrd tetäq näütüses sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst.
===Peethelle pehmehüs===
Pehmehüst märgitäs kirän, ku pehmehüs om:
a) minevigu tunnus: ''võtt', pand', käänd', murd', masś, laul', pill', oll', tull', karaś, tapõl', kergüt''';
b) tagapoolidse vabahelü iin: ''mar'aq, var'oq, lag'a, lakk'a, pall'o, kah'o, tśura, tśauk, ńaugma''.
Pehmehüst märgitä-i hariligult kirän, ku tä om:
a) nimisõnno lõpun: ''pall, kuul, kiil, üts, kats, pang, pätt, täht, kruun, kumm, kapp, parv, kurk, kõik, vask, suur, käng, sälg; hopõn, repän, jummal, pakan, kavval, tütär'';
b) tegosõnno lõpun, ku olõ-i minevigu tunnus: ''ots, vaht, sund, mähk, tsurk, kamm'';
c) peethelü iin: ''sitkaq, mustkaq, vask; otsma, vahtma, arstma, pakma, pruuvma, kamma'';
d) ''i'' ja ''j'' iin: ''veli, padi, kosima, kassiq, tsiga, kallis; patja, asjo, kandja, võtja'';
e) edepoolitsidõ vabahelle iin: ''lävi, nägo, veleq, keele, küle, näläne, käng, sälg''.
Mõnikõrd või pehmehüst märkiq ka nimisõnno lõpun jm, ku tahetas pehmehüsele eräle tähelepanno pöördäq, näütüses nimisõnno tähendüse eräldämises (''palk'' ja ''palk´'', ''vaśk'' ja ''vask´''), riimi vm peräst.
===Korgõ ''õ''===
Korgõt ''õ''-d, märgitäs hariligu õ-ga: ''mõõk, mõõtma, nõna, sõna, mõni, sõs, õks, sõsar, kõik, sõa''. Sõnaraamadu märksõnon ja muial, kon hädäste vaia, pruugitas korgõndusmärki (ülespoolõ nuul ˆ ) ''õ'' all.
==Kirjaviisi kriitika==
| |||