Püsimälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
{{Mall:Mälu_tüübid}}
=ROM ehk püsimälu=
Püsimälu ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine.<ref>http://en.wikipedia.org/wiki/Read-only_memory</ref>
[[Pilt:AMIBIOS ROM-Chip 1992.JPG|thumb|Näide püsimälust, millele on talletatud [[BIOS]]]]
==Püsimälu tüübid==
'''ROM'''– (read-only memory ehk ainult loetav mälu) Tänapäeval arvutite juures enam kasutusel ei ole.
'''PROM ''' – (Programmable ROM ehk programmeeritav püsimälu) Võimalik programeerida ühe korra. Tähis on 27xxxx.
20. rida:
'''''Mask'' '''''ROM''– info on kodeeritud valmistaja poolt ja hiljem seda enam muuta pole võimalik. Sellel tüübil on mitmeid puudusi, mistõttu tänaseks seda tüüpi enam ei kasutata.Uue ''mask'' ROMi valmistamisel kulub pikk aeg
Mask ROM-i [[elektriskeem]] on [[veerg|veergudest]] ja [[rida|ridadest]] koosnev [[mikrokiip]], kus iga veeru ja rea ristumiskohale vastab 1 [[bit]]. Kiibi võrgustik koosneb [[word-liin|''word-''
[[Pilt:ROM.png|frame|center|Tehase poolt tehtud ROM mikrokiibis sõltub [[mälupesa]] väärtus sellest kas rea ehk ''word''-liini ja juhtpaisu (MOSFET) vahele on tekitatud ühendus. PROMi puhul on pilt sarnane kuna programmeerimisel põletatakse
===Programmeeritav püsimälu===
[[Pilt:Programmer PROM.jpg|thumb|right|Püsimälude PROM ja EPROM programmeerimiseks on vajalik spetsiaalne tööriist.]]
'''PROM (Programmable ROM)''' – 1956 aastal väljatöötatud lahendus võimadab kiipi üks kord programmeerida. PROM muutis palju odavamaks püsimälude kasutamise [[tarkvara]] väljatöötamisel. Tehase poolt valmistatud uutel kiipidel on kõik mälupesad väärtusega 1 ja PROM kasutajal on võimalik seda ise vastavalt vajadusele programmeerida. Selleks kasutatakse spetsiaalset tööriista – PROM programmeerijat, mis kasutades kõrget pinget põletab läbi ''word- ''ja bit-liine ühendava transistori [[kaitse|kaitsme]] kasutaja soovitud positsioonidel, andes mälupesa väärtuseks 0<ref>http://computer.howstuffworks.com/rom.htm</ref>. PROM-i puhul on uute kiipide valmistamise kiirem ja odavam, sest kasutaja
===Kustutatav programmeeritav püsimälu===
[[Pilt:Intel 2708 1KB EPROM.jpg|thumb|1 KB suurune Inteli EPROM, millel on selgelt näha EPROM-ile iseloomulikku akent ja seal sees olev mikrokiip]]
'''EPROM (Erasable PROM)''' – kustutatav programmeeritav ROM. Leiutati 1971 aastal ja programmeeritud kiipe on võimalik kustutada kasutades selleks kindla
[[Pilt:EPROM.png|frame|center|Info talletamine kasutades [[ujuvpaisu]] negatiivset laadimist EPROM-i näitel. Mälupesa programmeerimisel tekitatakse ujuvpaisule negatiivne laeng, mis takistab ''word''- ja bit-liini omavahelist ühendust. Kui vähem kui 50% algsest laengust juhtpaisule jõuab on mälupesa väärtus 0. ]]
Programmeeritud info kustutamiseks kasutades tööriista, mis kiirgab kindla sagedusega UV-valgust (standardiks 253,7 nm) läbi EPROM-il asuva akna, mis on tavalislt valmistatud [[kvarts]]ist ja protsess võtab tavaliselt aega umbes 10 minutit. Seega on võimalk näha EPROM-i infot talletavat
===Elektrooniliselt kustutatav programmeeritav püsimälu===
41. rida:
'''EEPROM (Electronically Erasable PROM)''' – Välja töötatud 1983 aasta, ehituselt sarnane EPROM-ile, aga kodeeritud infot on võimalik kustutada elektri vahendusel. EEPROM-il olevat infot on võimalik muuta ilma spetsiaalsete tööriistadeta ning selle tegemiseks pole tarvis mälu süsteemist eemaldada. Kui EPROM-il kustutati kogu mikrokiibi info korraga, siis EEPROM-il saab kustutada ja muuta infot ühe biti haaval – '''EAROM (Elecrically alterable ROM)'''. Bit haaval muutuste tegemine on aeglane ja seega töötati 1980ndate keskel [[Toshiba]] poolt välja '''Flash EPROM''' ehk [[välkmälu]], kus infot kirjutatakse ja kustutatakse paljudest mälupesadest koosnevate blokkide kaupa. Nimi Flash tuleneb kujutluspildist, et EEPROM mälu kustutamine toimub nagu fotoaparaadi välk. Välkmälu on kõige laialdasemalt kasutuselolev püsimälu ja võrreldes EPROM-ga on mälupesade vastupidavus oluliselt suurenenud, võimaldades kuni 100 000 kirjutamistsüklit.
EEPROM-il on erinevalt EPROM-ile lisaks üks selekteeriv
[[Pilt:EAPROM.png|frame|center|EAPROM-i puhul on võimalik kustutada infot ühe biti haaval. Selleks on EPROM-il kasutavale süsteemile lisatud juurde selekteeriv transistor, mis aktiveerib mälupesa olles pingestatud ''word'''-liini poolt. See annab võimaluse nii kirjutada kui ka kustudada infot bit haaval. Mälupesale väärtuse (1 või 0) andmiseks kasutatakse ujuvpaisu negatiivset laadimist.]]
[[category:uncategorized]]
|