Jõe pikiprofiil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
vt ka rub |
||
1. rida:
'''Jõe pikiprofiil''' on kõver, mis näitab [[jõesäng|voolusängi]] kallakust.
[[Jõgi|Jõe]] pikiprofiil on [[graafik]], mille [[Y-telg|Y-teljel]] on [[vooluveekogu]] kõrgus [[Suue|suudmest]] ning [[X-telg|X-teljel]] tema pikkus. Graafiku parempoolne ots on [[Jõgi|jõe]] [[erosioonibaas]]iks, sellest madalamale ei saa jõgi voolata ega [[Jõesäng|sängi]] uuristada. Seega on jõe pikiprofiil alati pidevalt langev kõver. [[Lang (jõgi)|Lang]] on enamasti suurem [[ülemjooks]]ul ja väiksem [[alamjooks]]ul. Selline pikiprofiil on näiteks [[Piusa jõgi|Piusa jõel]]. Esineb ka vastupidist olukorda. Näiteks paljud Põhja-Eesti jõed langevad [[Balti klint|Balti klindilt]], mis muudab nende pikiprofiili ebatavaliseks, sest suurim lang on alamjooksul. Suhteliselt ühtlase langu ehk peaaegu vertikaalse pikiprofiiliga on [[Pärnu jõgi]], peaaegu täiesti horisontaalne pikiprofiil on [[Emajõgi|Emajõel]].
Kõik jõed üritavad saavutada sellist pikiprofiili, kus igas punktis oleks kuhjav tegevus tasakaalus kulutavaga. Sellist profiili nimetatakse jõe [[
Jõgede pikiprofiil kujuneb pika aja vältel ning paljude tegurite (ala geoloogiline ehitus, [[tektoonika]], pinnamood, kliima, taimkate, [[hüdroloogiline režiim]] jt) koosmõjul<ref name="jõed">Hang, T., Loopmann, A. (1995). Jõed. – ''Eesti. Loodus''. Tallinn, 292–302</ref>.
== Vaata ka ==
*[[Tasakaaluprofiil]]
== Viited ==
{{viited}}
|