Redaktsioon: 13. detsember 2010, kell 19:10 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust P {{vikinda}} ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. detsember 2010, kell 15:53 redigeeri eemalda Launtom (arutelu \| kaastöö) 58 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: [[Pilt:Brandes Superior Matched Tone c. 1919-21.jpg\|thumb\|left\|200px\|Brandes´i raadio kõrvaklapid, umbes aastast 1920]] Varajases raadiotöös olid kasutuses väga tundlikud kõrvaklapid nagu need, mille valmistas Brandes umbes 1919. aastal. Need esimesed kõrvaklapid kasutasid liikuvaid rauast membraane ([[inglise keel\|ingl. k.]] ''~~[[:w:~~moving iron speaker]]''), mis koosnesid siis ühe otsa või tasakaalustatud armatuurist. Kuna seadmelt nõuti suurt tundlikkust tähendas see seda, et üleliigset müra ei summutatud ning selle tõttu kannatas tugevasti heli kvaliteet. Samuti oli varajastel kõrvaklappidel ka väga halb mugavus võrreldes tänapäevastega, neil puudus pehmendav polster ning sageli kinnitusid need liiga tugevasti pea külge. Varajastel kõrvaklappidel varieerus ka takistus - telegraafi- ning telefonitöös kasutatavates oli takistus 75 oomi, kõrvaklapid mida kasutati koos esimeste traadita raadiotega pidid olema tundlikumad ja seetõttu kasutati neis rohkemate keerdudes traati, 1000 kuni 2000 oomi suurune takistus oli neis tavaline. Esimestes võimendustega raadiotes olid kõrvaklapid osa vaakumlambi plaadi vooluvõrgust ning seetõttu ohtliku pinga all. Tavaliselt olid kõrvaklapid otse ühendatud kõrgepinge aku positiivsele klemmile ning aku teine klemm oli kindlalt maandatud. Selline katmata elektriühenduse kasutamine tähendas seda, et kasutajad võisid saada elektrilöögi kui nad puutusid samaaegselt katmata ühendust ning kohendasid kõrvaklappe. 18. rida: Elukutselises audiosektoris kasutatavad kõrvaklappe diskorid ''live'' esinemistel ning heli-insenerid signaaliallikate jälgimiseks. Raadiostuudiotes kasutavad diskorid kõrvaklappe rääkides samal ajal mikrofoni kui valjuhääldid on välja lülitatud, et puuduks akustiline tagasiside ([[inglise keel\|ingl. k.]] ''feedback'') ning et nad saaksid paremini oma häält jälgida. Helisalvestamise stuudiotes kasutavad muusikud ja lauljad kõrvaklappe, et laulda või kaasa mängida kõrvaklappides kostvale viisile. Samuti kasutatakse kõrvaklappe sõjaväes mitmesuguste signaale jälgimiseks. Juhtmega kõrvaklapid on alati ühendatud heliallikasse. Kõige tavalisemad ühenduse standardid on 6,35mm ja 3,5mm TRS pistikud ([[inglise keel\|ingl. k.]] ''[[~~:w:~~TRS connector]]'') ja pistikupesad. Suuremat 6,35mm konnektorit kasutatakse tihedamini professionaalsete helivahenditega. [[Sony]] tutvustas väiksemat kuid praegu laialdaselt kasutatavat 3,5mm konnektorit 1979. aastal, muutes oma vana monofoonilist 3,5mm pistikut, et seda saaks kasutada kaasaskantava [[Walkman]] kassetimängijaga. See sama 3,5mm pistik on kasutuses tänapäevani ning samuti saab seda ühendada suurema 6,35mm pistikuga. ==Kõrvaklappide tüübid== 53. rida: ====Telefoni peakomplekt==== '''Telefonide peakomplektid''' on ühendatud tavatelefoni-süsteemi. Telefoni peakomplekt asendab antud süsteemis telefonitoru. Kõik tavatelefoni-süsteemi ühenduvad peakomplektid tulevad standardse [[~~:w:~~4P4C]] konnektoriga, mida tavaliselt kutsutakse ka RJ-9 ([[inglise keel\|ingl. k.]] ''Registered jack'') konnektoriks. Tavatelefonide vanematel mudelitel on telefonitoru takistus erinev peakomplekti mikrofoni takistusest, seetõttu vajavad vanemad mudelid võimendit telefoni peakomplekti kasutamiseks. Võimendi pakub sarnast numbriklahvistikku, mis sarnaneb telefoni peakomplekti adapteriga, kuid lisaks sellele võimendab ta heli nii mikrofonile kui ka valjuhääldile. Enamus võimenditest lubab kasutajal helitugevust reguleerida ning samuti funktsiooni heli vaigistada ning lubavad vahetada peakomplekti ja telefonitoru. Telefoni võimendi töötab patareide või AC adapteriga

Kõrvaklapid: erinevus redaktsioonide vahel