Erinevus lehekülje "Leherood" redaktsioonide vahel

Lisatud 178 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:Ginkgo Biloba Leaves - Black Background.jpg|pisi|[[Hõlmikpuu]] dihhotoomselt roodunud lehed]]
'''Leherood''' ehk '''rood''' on [[lehelaba]]s kulgevad [[juhtkude|juht-]] ja [[tugikude|tugikoe]] kimbud.
 
Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks [[sammaltaimed]]el.
 
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk [[pearood]]u (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenud külgroodusid[[külgrood]]usid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood).
 
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse [[dihhotoomne leht|'''dihhotoomset roodumist''']], mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''). Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas [[sulgroodne|'''sulgroodumise''']] või [[sõrmroodne|'''sõrmroodumisega''']], üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ehk [[kaarroodne|'''kaarroodumist''']]. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka [[võrkroodne|'''võrkroodseid''']] lehti.
 
Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas [[sulgroodne leht|'''sulgroodumise''']] või [[sõrmroodne leht|'''sõrmroodumisega''']], üheiduleheliste taimedel esineb ka [[rööproodne leht|'''rööp-''']] ja [[kaarroodne leht|'''kaarroodumist''']]. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka [[võrkroodne leht|'''võrkroodseid''']] lehti.
 
[[Kategooria:Botaanika]]
[[Kategooria:TaimeanatoomiaTaimemorfoloogia]]