Videokaart: erinevus redaktsioonide vahel

Videokaardid on läbi käinud pika tee alates sellest, kui IBM esitles esimest esindajat 1981. aastal enda arvutiga IBM PC. Monokroomse kuvaadapteri nime (Monochrome Display Adapter - MDA) kandev kaart omas 4KB mälu ning oskas väljastada teksti näitavale kuvarile rohelist või valget teksti mustal taustal. 1987. aastal ilmus videokaartide maailma uus standard - VGA (Video Graphics Array). VGA standard sai vägagi laialt levinuks, ning paljude nimekate firmade, näiteks ATI, S3 ja Cirrus Logic loomiseni. Aastal 1995 väljastati esimesed 2D ja 3D videokaardid, mis võimaldasid 3D funktsioone. Need videokaardid olid arendatud firmade Matox, Creative, S3 ning ATI poolt. Aastal 1997 lõi firma nimega 3dfx esimese graafikaprotsessori nimega Voodoo, mis oli enda aja kohta väga võimas ning oskas kasutada 3D efekte. Varsti peale Voodoo ilmumist tõi 3dfx turule uue graafikaprotsessori Voodoo2, mille peale 3dfx konkurent NVIDIA tõi turule enda graafikaprotsessorid (TNT, TNT2). Samal ajal lõi Intel [[kiirendatud graafikaport|kiirendatud graafikapordi AGP]], mis täitis tühimiku videokaardi ning mikroprotsessorite vahel. NVIDIA jätkas videokaartide turu vallutamist ning aastal 1999 muutus NVIDIA maailma peamiseks videokaartide tootjaks. Aastatel 1999-2001 olid põhiliselt fokusseeritud 3D graafikat puudutavate algoritmide täiustamisele. Mõne aja möödudes võeti videokaartides kasutusele ka DDR tehnoloogia, kuna nähti vajadust suurendada andmete edastamise kiirust videokaardi mälu ja graafikaprotsessori vahel. DDR'i tulekuga suurenes mälumahtude suurus 32 megabaidilt 128 megabaidini.