ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vsamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vsamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
| täpsem_nimi = Industry Standard Architecture
| pilt = [[Pilt:Isa1.jpg|pisi]]
| pildiallkiri = Viis [[16-bit]]ist ja üks [[8-bit]]ine ISA pesa [[emaplaat|emaplaadil]]
| aasta = 1981
| looja = [[IBM]]
18. rida:
ISA siin töötati välja [[Mark_Dean_(arvutiteadlane)|Mark Dean]]i juhitud meeskonna poolt [[IBM]]-is projekti [[IBM PC]] osana 1981. aastal. See valmis 8-bitise süsteemina ning laiendati 1983. aastal [[IBM_PC#IBM_PC_XT_.28Mudel_5160.29|XT]] süsteemi ülesehituse jaoks. Uuem 16-bitine standard, [[IBM_PC#IBM_PC_AT_.28Mudel_5170.29|IBM AT]] siin, võeti kasutusele 1984. aastal. 1988. aastal, ''[[Gang of Nine]], "[[IBM PC ühilduv]]''" tootjad valmistasid 32-bitise [[Extended_ISA|EISA]] standardi ning selle protsessi käigus nimetati tagasiulatuvalt ümber AT siin "ISA" siiniks, et vältida IBM-i kaubamärgi rikkumist selle PC/AT arvutil. IBM disainis 8-bitise versiooni puhverdatud liidesena välise siini jaoks Intel [[Intel 8088|8088]] (16/8 bitise) [[protsessor]]il, mida kasutati originaalis IBM PC-del ja PC/XT-del, ning 16-bitise versiooni uuendusena välise siini jaoks Intel [[80286]] protsessoril, mida kasutati IBM AT-s. Seetõttu oli ISA siin sünkroonis protsessori kellaga, kuni kõrgematasemelisemad puhverdamise meetodid välja arendati ning kiibistikel kasutusele võeti, et liidesena ühendada ISA palju kiiremate protsessoritega. Loodud selleks, et ühendada perifeerseid kaarte emaplaadiga, ISA lubab siini ''mastering''i, kuigi vaid esimesed 16 [[Megabait]] MB põhimälust on saadaval otseühenduseks. 8-bitine siin töötas sagedusel 4.66 MHz (IBM PC ja IBM PC/XT-de 8088 protsessori taktkiirus), kui 16-bitine siin opereeris sagedusel 6 või 8 MHz (sest 80286 protsessorid IBM PC/AT arvutitel töötasid sagedusel 6 MHz varajastel mudelitel ning 8 MHz hilisematel mudelitel). [[IBM RT/PC]] kasutas samuti 16-bitist siini. See oli saadaval ka mõnel mitte-IBM ühilduvatel masinatel, nagu näiteks vähekestnud [[AT&T]] [[AT&T Hobbit|Hobbit]]il ning hiljem [[PowerPC]]-l põhineval [[BeBox]]-il.
 
[[File:Bussysteme Extended ISA 32Bit, ISA 16Bit, XT 8Bit.JPG|thumb|right|FromÜlalt top to bottomalla: {{nowrap|XT 8-bitbitti}}, {{nowrap|ISA 16-bitbitti}}, [[Extended ISA|EISA]]]]
[[File:EISA TokenRing NIC.JPG|thumb|right|250px|Madge 4/16Mbps TokenRing ISA NIC.]]
[[File:EISA Ethernet NIC.JPG|right|thumb|Ethernet 10Base-5/2 ISA NIC.]]
 
1987. aastal asus IBM vahetama AT siini nende firmasisese [[Micro Channel Architecture|Mikro kanali ülesehitusega]] (MCA) püüdes taastada kontrolli PC ülesehituse ning PC turu üle. MCA-l oli mitu omadust, mis hiljem ilmnesid ka PCI-l, ISA järeltulijal, kuid MCA oli suletud standard, mitte nagu ISA (PC-siin ja AT-siin), millele IBM oli väljastanud täielikud spetsifikatsioonid ning isegi vooluringi skeemi. See süsteem oli palju enam arenenud kui AT siin ning arvutitootjad vastasid EISA loomisega ning hiljem [[Vesa kohalik siin|Vesa kohaliku siiniga]] (VLB). Tegelikult VLB kasutas mõningaid elektroonikaosi, mis olid esialgselt mõeldud MCA jaoks, sest komponentide tootjad olid juba piisavalt varustatud nende tootmiseks. Mõlemad EISA ning VLB olid tagurpidi-ühilduvad AT (ISA) siini laiendused.
67. rida ⟶ 65. rida:
[[PC/104]] siin, mis on kasutusel tööstuslikes ja manustatud rakendustes, on tuletatud ISA siinist, kasutades samu signaaliribasid erinevate pesadega. [[Low Pin Count|LPC]] siin on vahetanud välja ISA siini ühendusena vanemate I/O seadmetega hiljutistel emaplaatidel. Kuigi füüsiliselt suhteliselt erinevad, tundub LPC tarkvarale täpselt nagu ISA, seega ISA eripärasused, nagu näiteks 16 MiB DMA limiit (mis vastab Intel 80286 protsessori täis aadressi ruumile, mida kasutati esialgselt IBM AT-s), tõenäoliselt säilivad veel mõneks ajaks.
 
=== ATA ====
Nagu selgitatud ''Ajaloo'' lõigus, ISA oli aluseks [[AT Attachment|ATA]] liidese loomiseks, mida kasutati ATA (a.k.a IDE) ja veel hiljutisemalt [[Serial ATA|Serial ATA (SATA)]] kõvaketastel. Füüsiliselt, ATA on sisuliselt lihtne ISA alamhulk, millel on 16 andmebitti, toetus täpselt ühe IRQ ja ühe DMA kanali jaoks, 3 aadressibitti pluss kaks IDE aadressi valimisriba, pluss mõni unikaalne ATA/IDE kõvaketaste spetsiifiline signaaliriba. ATA läheb ISA haardest palju väljapoole täpsustades füüsilise seadme registrite hulga, mida realiseeritakse igal ATA (IDE) kettal ja millele on juurde pääsetud kasutades aadressibitte ja aadressi valiku signaale ATA füüsilise liidese kanalis; lisaks spetsifitseerib ATA täis komplekti protokolle ja seadmekäske fikseeritud ketta ajamite juhtimiseks, mis kasutavad neid registreid, mille kaudu kõik ATA kõvaketaste operatsioonid on läbi viidud. Järgmine kõrvalekalle ISA ja ATA vahel on see, et kui ISA siin jäi suletuks ühte ainsasse standard taktsagedusse (tagurpidi ühilduvuse jaoks), siis ATA liides pakkus mitu erinevat kiiruserežiimi, suutis valida nende hulgast, et sobituda maksimaalse kiirusega, mida ühendatud seade toetas ja lisas suuremaid kiiruseid hilisemate ATA standard versionidega (kuni 133MB/s ATA-6, kõige hilisema, jaoks). Enamus vormides jooksis ATA palju kiiremini kui ISA.
 
=== XT-IDE ===
Enne 16-bitist [[AT Attachment|ATA/IDE]] liidest oli kõvaketaste jaoks 8-bitine XT-IDE (tuntud ka kui XTA) liides, kuigi see polnud pooltki nii populaarne nagu ATA on muutunud. XT-IDE riistvara on praegu suhteliselt raske leida (kui mõni vanemate arvutite entusiast peaks otsima seda). Mõni XT-IDE adapter oli saadaval 8-bitise ISA kaardina ja XTA pesad olid olemas ka [[Amstrad]]i emaplaatide hilisematel XT kloonidel. XTA nõelade süsteem oli väga sarnane ATA omale, kuid ainult kaheksa andmeriba ja kaks aadressiriba olid kasutusel ning füüsilise seadme registrid omasid täiesti teistsugust tähendust. Mõni kõvaketas (nagu näiteks [[Seagate Technology|Seagate]] ST351/X) toetas mõlemat tüüpi liidest, mida sai valida ''hüppajaga''.
 
=== PCMCIA ===
ATA tuletiseks oli [[PCMCIA]] spetsifiaktsioon, vaevu vaid juhtmega adapteri tõttu ATA-st erinev. See tähendas seda, et [[Compact Flash]], mis põhines PCMCIA-l, oli (ja on) ATA-ga vastavuses ja saab väga lihtsa adapteri abil kasutada ATA portides.
 
==Emulatsioon siseste kiipide poolt==
102. rida ⟶ 103. rida:
{{reflist}}
 
* {{citeseveral paper|url=http://wwwsources of pinouts and cables.hardwarebook.info/ISA|title= Connector Bus ISA (Industry Standard Architecture). |publisher=Hardware Book. http://www.hardwarebook.info/ISA.
* Microsoft (1999-06-02) (Microsoft Word). Removing the ISA Architecture in Windows-Based Platforms. Microsoft. http://download.microsoft.com/download/1/6/1/161ba512-40e2-4cc9-843a-923143f3456c/ISAW2.doc.
* Microsoft (2001-12-04). IDs and Serial Numbers for ISA Plug and Play. Microsoft. http://www.microsoft.com/whdc/archive/idpnp.mspx.
* Microsoft (2007-03-15). Removing Support for Industry Standard Architecture (ISA) Bus. Microsoft. http://www.microsoft.com/whdc/system/bus/PCI/ISA-bus.mspx.
 
[[Category:Arvuti siinid]]