DDR SDRAM: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
R66murull1 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
R66murull1 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
8. rida:
„Double data rate“ viitab sellele , et DDR saavutab teatud sagedusel peaaegu kahekordse ülekandekiiruse samal ajal, kui SDR vajab selleks ''topelt pumpamist''.
Kui saatmine toimub 64 [bitt]/s, siis DDR SDRAM annab andmeedastuskiiruseks (mälu [[siin]]i taktsagedus) ×2 (kahekordsel määral) ×64 (saadetud bittide arv) / 8 (bittide või baitide arv). Seega, siini sagedus 100 [MHz], DDR SDRAM annab maksimaalseks edastuskiiruseks 1600 MB / s.
"Alustades 1996 ja lisada 2000 aasta juuni, JEDEC arendas DDR (''Double Data Rate'') SDRAM [[spetsifikatsioon]]i (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete määrajale [[standard]]id, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu [[moodul]]itele. DDR SDRAM-i (DDR1 SDRAM) vahetab välja uumad mälud nagu DDR2 SDRAM ja DDR3 SDRAM. <ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Sissejuhatuseks]12.detsember 2010.</ref>
DDR1 mälu maksimaalne andmeedastus kiirus on 3200 MB sekundis. See on oluliselt kiirem kui vanem standard, SDRAM, kuid on aeglasem kui DDR2 ja DDR3. Kiireim mälu on 2009 PC3-12800 DDR3-SDRAM mille andme edastus kiiruseks on 12800 MB sekundis <ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Maksimaalne kiirus]11.detsember 2010.</ref>
==Spetsifikatsioon==
48. rida:
DDR SDRAM-id, mis on mõeldud laua[[arvuti]]tele, tuntud ka kui DIMM-id, omavad 184 ühendust (erinevalt SDRAM-I 168-le ja DDR2 SDRAM-I 240 ühendusele) ja neid on võimalik eristada SDRAM DIMM-st täkete arvu järgi (DDR SDRAM omab ühte, SDRAM kahte). DDR SDRAM [[sülearvuti]]tele, SO-DIMM, omab 200 ühendust, mis on sama palju kui DDR2 SO-DIMM-il. Nendel kahel variandil on väga sarnased täkked ja peab olema nende sisestamisel hoolas, kui pole kindel, kumma variandiga tegu. DDR SDRAM-id töötavad pingel 2.5 V, erinevalt SDRAM-l 3.3 V-ga. See võib märgatavalt vähendada elektri tarbimist. Kiibid ja moodulid DDR-400 ja PC-3200 standardiga kasutavad nominaalset pinget 2.6 V.
Paljud uued kiibistikud kasutavad kaksik-kanali konfiguratsiooni, mis kahe- või neljakordistab efektiivset ülekandekiirust.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Kiibid ja moodulid]12.detsember 2010.</ref>
60. rida:
[[Image:Square array of mosfet cells read.png|thumb|right|DRAM'i lugemine]]
Kirjalikul kujul 64M×4, kus 64M tähendab paigutatud ühikuid (64 miljonit), ×4 (hääldatakse "4") - bittide arv kiipide kohta, mis on võrdne bittide arvuga ühiku kohta. Need sisaldavad ×4, ×8 ja ×16 DDR kiipe. Kiibid ×4 võimaldavad kasutada arenenud veaparanduse [[funktsioon]]e, nagu Chipkill, mälu puhastamine ja [[Intel]] SDDC, samas ×8 ja ×16 kiibid on mõnevõrra kallimad.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Kiibid ja moodulid]12.detsember 2010.</ref>
66. rida:
'''ECC vs non-ECC'''
Moodulitel, mis omavad veaparandus [[kood]]i on märgistatud kui ECC. Moodulid, mis ei oma veaparandus koodi nimetatakse non-ECC. <ref>[http://www.computing.net/answers/hardware/ecc-and-nonecc/5525.html ECC ja non-ECC]10.detsember 2010.</ref>
===DRAM järgud (samuti tuntud kui read või küljed)===
Moodulitel võib olla 1, 2 või 4 [[järk]]u, aga ainult 1 järk saab olla aktiivne igal ajahetkel. Kui moodulil on kaks või rohkem järke, siis mälu kontroller peab [[periood]]iliselt tegema „''open-close''“ ümber lülitamisi. Mitte ajada segamini ridu selle kontektis, kus rida kirjeldab kiibi sisemist ehitust. Küljed on ka segadust tekitav mõiste, sest siit võib järeldada, et see on seotud kiipide füüsilise paigutusega moodulil.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Järgud]12.detsember 2010.</ref>
'''DRAM seadmete arv'''
Non –ECC ja ECC on arvukas oma kiipide poolest. Kiipe saab hõivata ühelt (''single sided'') või mõlemalt poolelt (''dual sided''). Maksimus kiipide arv DDR mooduli kohta on ECC-l 36 (9×4) ja non-ECC-l 32 (8×4).<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Seadmete arv]12.detsember 2010.</ref>
108. rida:
Võrdluseks on toodud siin maailma erinevate [[server]]ite 1 GB mälud.Esiteks peab olema kindlasti ettevaatlik ostes 1GB mälumooduli, sest kõik variandid on müüa märkideta, on ta ×4 või ×8, üksik või topelt järguga.
On üldine arvamus, et mooduli järkude arv on võrdne külgedega. Nagu eespool andmed näitavad, siis see ei ole tõsi.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Omadused ja seosed]12.detsember 2010.</ref>
==Alternatiivid==
139. rida:
DDR'i puhvri sügavus on 2 bitti, samal ajal kui DDR2 kasutab 4 bitti. DDR2 müük suurenes 2004 aasta lõpus, kui oli saadavad madala latentsusega mooduleid.
Tootja on väitnud, et ebapraktiline oleks massiliselt toota DDR1 mälu, mille tõhus sagedus on üle 400 MHz. DDR2 on kättesaadav nii 400MHz kui ka võimsamad. RDRAM on eriti kallis alternatiiv DDR SDRAM'ile, ja enamik tootjaid on loobunud nende kiibistikust. DDR1 mälu hinnad on oluliselt suurenenud alates 2008 aastast. Samas DDR2 hinnad on jõuda kõigi aegade madalaimale tasemele. Jaanuaris 2009, 1 GB DDR1 oli 2-3 korda kallim kui 1 GB DDR2.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/DDR_SDRAM Alternatiivid]10.detsember 2010.</ref>
==Ühilduvus==
DDR1 mälud ei ole asendatavad SDRAM, DDR2 SDRAM, DDR3 SDRAM'iga. Iga [[emaplaat]] nõuab oma õiget SDRAM'id. Need andmed saab kätte emaplaadi juhendist. [[RAM]] peaks oma pessa minema sujuvalt ja mitte pressida tugevalt. DDR1, DDR2 ja DDR3 on erinev ühenduvus st. [[kontakt]]id on erinevate kohtade peal.<ref>[http://www.ehow.com/about_5481237_ddr-ram.html Ühilduvus]10.detsember 2010.</ref>
==References==
| |||