ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vsamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vsamma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{oodake}}
 
{{ Arvuti riistvara siin
| nimi = ISA
12. rida ⟶ 10. rida:
| seadmete_arv = Kuni 6 seadet
| stiil = [[Paralleelsiin]]
| hotplug /käigultvahetus= Puudub
| väline = Puudub
}}
18. rida ⟶ 16. rida:
 
==Ajalugu==
ISA siin töötati välja [[Mark_Dean_(arvutiteadlane)|Mark Dean]]i juhitud meeskonna poolt [[IBM]]-is projekti [[IBM PC]] osana 1981. aastal. See valmis 8-bitise süsteemina ning laiendati 1983. aastal [[IBM_PC#IBM_PC_XT_.28Mudel_5160.29|XT]] süsteemi ülesehituse jaoks. Uuem 16-bitine standard, [[IBM_PC#IBM_PC_AT_.28Mudel_5170.29|IBM AT]] siin, võeti kasutusele 1984. aastal. 1988. aastal, ''[[Gang of Nine]], "[[IBM PC ühilduv]]''" tootjad valmistasid 32-bitise [[Extended_ISA|EISA]] standardi ning selle protsessi käigus nimetati tagasiulatuvalt ümber AT siin "ISA" siiniks, et vältida IBM-i kaubamärgi rikkumist selle PC/AT arvutil. IBM disainis 8-bitise versiooni puhverdatud liidesena välise siini jaoks Intel [[Intel 8088|8088]] (16/8 bitise) [[protsessor]]il, mida kasutati originaalis IBM PC-del ja PC/XT-del, ning 16-bitise versiooni uuendusena välise siini jaoks Intel [[80286]] protsessoril, mida kasutati IBM AT-s. Seetõttu oli ISA siin sünkroonis protsessori kellaga, kuni kõrgematasemelisemad puhverdamise meetodid välja arendati ning kiibistikel kasutusele võeti, et liidesena ühendada ISA palju kiiremate protsessoritega. Loodud selleks, et ühendada perifeerseid kaarte emaplaadiga, ISA lubab siini ''mastering''i, kuigi vaid esimesed 16 [[Megabait]] MB põhimälust on saadaval otseühenduseks. 8-bitine siin töötas sagedusel 4.66 MHz (IBM PC ja IBM PC/XT-de 8088 protsessori ''clock speed''taktkiirus), kui 16-bitine siin opereeris sagedusel 6 või 8 MHz (sest 80286 protsessorid IBM PC/AT arvutitel töötasid sagedusel 6 MHz varajastel mudelitel ning 8 MHz hilisematel mudelitel). [[IBM RT/PC]] kasutas samuti 16-bitist siini. See oli saadaval ka mõnel mitte-IBM ühilduvatel masinatel, nagu näiteks vähekestnud [[AT&T]] [[AT&T Hobbit|Hobbit]]il ning hiljem [[PowerPC]]-l põhineval [[BeBox]]-il.
 
[[File:Bussysteme Extended ISA 32Bit, ISA 16Bit, XT 8Bit.JPG|thumb|right|From top to bottom: {{nowrap|XT 8-bit}}, {{nowrap|ISA 16-bit}}, [[Extended ISA|EISA]]]]
34. rida ⟶ 32. rida:
Samuti on märkimisväärne, et PCI pesad on "ümberpööratud" võrreldes nende ISA vastetega - PCI kaardid olid põhiliselt sisestatud "tagurpidi", võimaldades ISA ja PCI ühendused paigutada koos emaplaadile. Ainult ühte kahest pistikust saab kasutada igas pesas korraga, kuid see võimaldas suuremat paindlikkust.
 
[[AT Attachment]] (ATA) kõvaketta liides pärineb otseselt ISA-st (AT siinist). ATA sai alguse [[kõvakaart|kõvakaardist]], mis integreeris kõvakettakontrolleri - tavaliselt ST-506/ST-412 liidesega - ja kõvaketta ühel ja samal ISA adapteril. See oli heal juhul imelik mehaaniliselt struktuuriliselt seisukohalt, sest ISA pesad ei olnud loodud toetamaks nii raskeid seadmeid nagu kõvakettad (ja tolle aja 3.5" kõvakettad olid umbes kaks korda pikemad ja raskemad kui modernsed seadmed), seega järgmise generatsiooni [[integreeritud seadme elektroonika]] seadmed liigutasid mõlemad ketta ja kontrolleri ketta vaheruumi ning kasutasid lintkaablit ja väga lihtsat liidesetahvlit, et ühendada see ISA pesaga. ATA on oma olemuselt põhiliselt sellise korralduse standardisatsioon, kombineeritud vormi käsu struktuuriga tarkvara jaoks, et ühenduda kettal oleva kontrolleriga. ATA on sellest ajas olnud ISA siinist eraldamatu ning ühendatud otse kohaliku siiniga (tavaliselt kiibistikku integreerimise abil), et seda saaks ''clock''ida palju palju kiiremini, kui ISA toetada suutis ning kaATA on kaka palju kõrgema läbilaskevõimega. (Nimelt kui ISA võeti kasutusele AT siinina, "ei olnud" mingit vahet "kohaliku" ja "välise" siini vahel ning seal polnud ka kiibistikke). Siiski on ATA-s säilinud detaile, mis avalikustavad selle suhte ISA-ga. 16-bitine ülekandesuurus on kõige selgem näide; signaali ajastus, eriti PIO moodides, on samuti väga korrelatsioonis ning katkestus ja DMA mehhanismid on selgelt ISA-lt pärit.
 
==ISA siini ülesehitus==
64. rida ⟶ 62. rida:
Mäluaadresside dekodeerimine 8- või 16-bitise ülekanderežiimi selekteerimiseks oli piiratud 128KB sektsioonideks - A0000..BFFFF, C0000..DFFFF, E0000..FFFFF. See viis probleemideni, kui segada 8- ja 16-bitised kaardid, nagu nad ei suudaks koos eksisteerida samas 128KB alas.
 
==CurrentHetkel usekasutusel==
ISA on veel kasutusel ka tänapäeval spetsialiseeritud tööstuslikel eesmärkidel. 2008. aastal ''IEI Technologies'' väljastas modernse emaplaadi Intel Core 2 Duo protsessoritele, mis lisaks teistele erilistele I/O omadustele on varustatud kahe ISA pesaga. Seda turustatakse tööstuslikele ja sõjalistele kasutajatele, kes on investeerinud kallitesse spetsialiseeritud ISA siiniga adapteritesse, mis pole saadaval PCI siiniga versioonina.<ref>IEI Technology Corp: ''IMBA-9654ISA User Manual'', Rev. 1.00, May 2008</ref>
 
[[PC/104]] siin, mis on kasutusel tööstuslikes ja manustatud rakendustes, on tuletatud ISA siinist, kasutades samu signaaliribasid erinevate pesadega. [[Low Pin Count|LPC]] siin on vahetanud välja ISA siini ühendusena vanemate I/O seadmetega hiljutistel emaplaatidel. Kuigi füüsiliselt suhteliselt erinevad, tundub LPC tarkvarale täpselt nagu ISA, seega ISA eripärasused, nagu näiteks 16 MiB DMA limiit (mis vastab Intel 80286 protsessori täis aadressi ruumile, mida kasutati esialgselt IBM AT-s), tõenäoliselt säilivad veel mõneks ajaks.
 
=== ATA ===
 
 
=== XT-IDE ===
Enne 16-bitist [[AT Attachment|ATA/IDE]] liidest oli kõvaketaste jaoks 8-bitine XT-IDE (tuntud ka kui XTA) liides, kuigi see polnud pooltki nii populaarne nagu ATA on muutunud. XT-IDE riistvara on praegu suhteliselt raske leida (kui mõni vanemate arvutite entusiast peaks otsima seda). Mõni XT-IDE adapter oli saadaval 8-bitise ISA kaardina ja XTA pesad olid olemas ka [[Amstrad]]i emaplaatide hilisematel XT kloonidel. XTA nõelade süsteem oli väga sarnane ATA omale, kuid ainult kaheksa andmeriba ja kaks aadressiriba olid kasutusel ning füüsilise seadme registrid omasid täiesti teistsugust tähendust. Mõni kõvaketas (nagu näiteks [[Seagate Technology|Seagate]] ST351/X) toetas mõlemat tüüpi liidest, mida sai valida ''hüppajaga''.
 
==Emulatsioon siseste kiipide poolt==
Kuigi enamus arvutitel puuduvad füüsilised ISA siinid, kõikidel IBM ühilduvatel arvutitel - [[x86]] ja [[x86-64]] - on ISA siinid paigutatud [[virtuaalne aadressiruum|virtuaalsesse aadressiruumi]]. Sisseehitatud kontrollerikiibid ([[Southbridge]] ja protsessorid pakuvad ise teenuseid nagu näiteks temperatuuri näitamine ja pinge näidud läbi nende siinide nagu ISA seadmed.
 
==Standardisatsioon==
=== PCMCIA ===
IEEE algatas 1985. aastal ISA siini standardisatsiooni, mida kutsuti P996 spetsifikatsiooniks. Vaatamata sellele, et P996 spetsifikatsiooni kohta on avaldatud isgi raamatuid, ei saanud see kunagi ametlikult edasi eelnõu staatusest.
 
 
==Emulation by embedded chips==
 
 
==Standardization==
 
 
 
 
== SeeVaata alsoka ==
{{Commons category|ISA}}
* [[PC/104]] - ISA manustatud variant
97. rida ⟶ 87. rida:
* [[PCI siin|Peripheral Component Interconnect]] (PCI)
* [[PCI Express]] (PCI-E or PCIe)
* [[List of computer bus interfaces]]
* [[Amiga Zorro II]]
* [[NuBus]]
* [[Switched fabric]]
* [[List of device bandwidths]]
* [[CompactPCI]]
* [[PC card]]
* [[Universaalne järjestiksiin]] (USB)
* [[Legacy port]]
* [[Backplane]]