Kõrglahutusega televisioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CleiK (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
CleiK (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
 
== Veidi ajaloost ==
Algselt kirjeldas termin ''kõrgkvaliteediline'' hilistest 1930-ndatest pärit televisiooni süsteeme, kõrge kvaliteedilised olid nad siiski ainult võrreldes varasemate süsteemidega, mis põhinesid mehhaanilistel süsteemidel.
 
Algselt kirjeldas termin ''kõrgkvaliteediline'' hilistest 1930-ndatest pärit televisiooni süsteeme, kõrge kvaliteedilisedkvaliteediga olid nad siiski ainult võrreldes varasemate süsteemidega, mis põhinesid mehhaanilistel süsteemidel.
Briti kõrglahutusega TV teenus alustas katsetusi augustis 1936 ja regulaarse teenuse pakkumist novembris 1936, kasutades nii mehhaanilist ''Baird 240 line'' ja elektroonilist ''Marconi-EMI 405 line'' (377i) süsteeme. Baird süsteem katkestati 1937 aasta veebruaris. 1938 aastal tuli Prantsusmaa välja oma ''441 line'' süsteemiga, mille variante kasutati ka mitmetes teistes riikides. 1941 aastal tuli USA välja oma ''NTSC'' süsteemiga. 1949 aastal esitles Prantsusmaa veel kõrgema resolutsiooniga standardit ''768i''. See süsteem oleks kõrgkvaliteediline isegi tänapäevaste standardite kõrval, kuid tegemist oli mustvalge pildiga. Kõik need süsteemid kasutasid vahelduvust ja 4:3 kuvasuhet, väljaarvatud ''240 line'' süsteem, mis oli progressiivne ja ''405 line'' süsteem, mis algul kasutas 5:4 ning hiljem 4:3 kuvasuhet. ''405 line'' süsteem võttis omaks ''ülereaskaneeringu'', mis oli sellel ajal üsna revolutsiooniline idee, et saada üle võbeluse probleemist, mis oli 25Hz kaadrisagedusega ''240 line'' süsteemil. ''240 line'' süsteem oleks võinud oma kaadrisagedust kahekordistada, kuid see oleks tähendanud, et edastatud signaali ribalaius oleks samuti kahekordistunud - see aga oli vastuvõetamatu.
 
Briti kõrglahutusega TV teenus alustas katsetusi augustis 1936 ja regulaarse teenuse pakkumist novembris 1936, kasutades nii mehhaanilist ''Baird 240 line'' ja elektroonilist ''Marconi-EMI 405 line'' (377i) süsteeme. Baird süsteem katkestati 1937 aasta veebruaris. 1938 aastal tuli Prantsusmaa välja oma ''441 line-realise'' süsteemiga, mille variante kasutati ka mitmetes teistes riikides. 1941 aastal tuli USA välja oma ''NTSC'' süsteemiga. 1949 aastal esitles Prantsusmaa veel kõrgema resolutsiooniga standardit ''768i''. See süsteem oleks kõrgkvaliteediline isegi tänapäevaste standardite kõrval, kuid tegemist oli mustvalge pildiga. Kõik need süsteemid kasutasid vahelduvust ja 4:3 kuvasuhet, väljaarvatud ''240 line'-realine' süsteem, mis oli progressiivne ja ''405 line-realine'' süsteem, mis algul kasutas 5:4 ning hiljem 4:3 kuvasuhet. ''405 line-realine'' süsteem võttis omaks ''ülereaskaneeringu'', mis oli sellel ajal üsna revolutsiooniline idee, et saada üle võbeluse probleemist, mis oli 25Hz25 Hz kaadrisagedusega ''240 line-realisel'' süsteemil. ''240 line-realine'' süsteem oleks võinud oma kaadrisagedust kahekordistada, kuid see oleks tähendanud, et edastatud signaali ribalaius oleks samuti kahekordistunud - see aga oli vastuvõetamatu.
Värvilised saated alustasid tavapärasest kõrgema resolutsiooniga, algul USA ''NTSC'' värvi süsteemiga (1953 aastal), mis oli ühilduv varasemate ''B&W'' süsteemidega ja seetõttu oli tal samasugune ''525 lines'' (480i) resolutsioon. Euroopa standardid kuni 1960. aastani ei järgnenud, siis lisati [[PAL]] ja [[SECAM]] värvisüsteemid ühevärvilistesse ''625 line'' saadetesse.
 
Värvilised saated alustasid tavapärasest kõrgema resolutsiooniga, algul USA ''NTSC'' värvi süsteemiga (1953 aastal), mis oli ühilduv varasemate ''B&W'' süsteemidega ja seetõttu oli tal samasugune ''525 lines-realine'' (480i) resolutsioon. Euroopa standardid kuni 1960. aastani ei järgnenud, siis lisati [[PAL]] ja [[SECAM]] värvisüsteemid ühevärvilistesse ''625 line-realistesse'' saadetesse.
<!-- ===Analoogsüsteemid===
 
===Analoogsüsteemidest===
1949 aastal alustas Prantsusmaa ülekandeid ''819 lines'' süsteemidega (768i). See oli ainult mustvalge ning seda kasutati väga kõrge sagedusena ainult esimesel Prantsuse televisiooni kanalil. Selle kasutamine lõpetati 1985 aastal.
 
1949 aastal alustas Prantsusmaa ülekandeid ''819 lines-realiste'' süsteemidega (768i). See oli ainult mustvalge ning seda kasutati väga kõrge sagedusena ainult esimesel Prantsuse televisiooni kanalil. Selle kasutamine lõpetati 1985 aastal.
1958 aastal arendas Nõukogude Liit välja ''Transformaatori'', esimese kõrge resolutsiooniga televisioonisüsteemi, mis oli võimeline tekitama pilti, mis koosnes ''1125 lines'' resolutsioonist. Eesmärgiks oli võimaldada telekonverentsi, et sõjaväge juhtida. See oli teadusprojekt, mida ei kasutatud mitte kunagi sõjaväes ega ringhäälingus.
 
1958 aastal arendas Nõukogude Liit välja ''Transformaatori'', esimese kõrge resolutsiooniga televisioonisüsteemi, mis oli võimeline tekitama pilti, mis koosnes ''1125 lines-realisest'' resolutsioonist. Eesmärgiks oli võimaldada telekonverentsi, et sõjaväge juhtida. See oli teadusprojekt, mida ei kasutatud mitte kunagi sõjaväes ega ringhäälingus.
1969 aastal arendas Jaapani riiklik teadustaja '''NHK''' -->
 
Mitmeid süsteeme esitleti kui uusi standardeid USA jaoks, sealhulgas ka Jaapani [[MUSE]] süsteemi, aga need kõik lükati [[FCC]] poolt tagasi nende suurema ribalaiuse nõude tõttu. Sel ajal kasvas telekanalite arv tormakalt ja ribalaiusest oli juba probleem saanud. Uus standard pidi olema võimekam, vajades HDTV puhul väiksemat ribalaiust kui juba eksisteeriv NTSC.
 
==Esitus==
 
Kõrgkvaliteedilised televisiooni süsteemidtelevisioonisüsteemid on tuvastatavad kolme põhilise parameetri järgi:
 
*'''Kaadri suurus''' pikslites on defineeritud kui ''horisontaalsete pikslite arv × vertikaalsete pikslite arv'', näiteks ''1280 × 720'' või ''1920 × 1080''. Sageli on horisontaalsete pikslite arv kaastekstist tulenev ja vahelejäetud, nagu näiteks ''720p'' ja ''1080p''.
*'''Skaneerimise süsteem''' on progressiivse skaneeringu puhul tuvastatud tähe '''''p''''' järgi ja ülereaskaneeringu puhul tähe '''''i''''' järgi.
*'''Kaadrisagedus''' on video kaadritevideokaadrite arv ühe sekundi kohta.
 
Sageli võib kaadri suurus või sagedus olla välja jäetud, kui selle väärtust on võimalik kontekstist järeldada. Sellisel juhul on järelejäänud numbrilised parameetrid esitatud esimestena ja neile järgneb skaneerimise süsteem.
33. rida:
Nagu näiteks: ''1920 × 1080p25'' tuvastab progressiivse skaneeringu formaadi, 25 kaadrit sekundi kohta, iga kaader on 1920 pikslit lai ja 1080 pikslit kõrge. ''720p60'' tuvastab samuti progressiivse skaneeringu formaadi, 60 kaadrit sekundi kohta, iga kaader on 720 pikslit lai; 1280 pikslit horisontaalsuunas on tuletatav.
 
Kõrgkvaliteedilise televisiooni värvitoe kohta standardit ei ole. Hiljuti aga reguleeriti iga piksli värv kolme 8-bitilise värvi väärtustega, igaüks neist esindab punase, sinise ja rohelise taset, mis on määratletud piksli värvina. Koos 24 värvibitiga toodetakse just alla 17 miljoni võimaliku piksli värve. Hiljuti on mõned tootjad tootnud süsteeme, mis suudavad iga värvi jaoks värvata 10 bitti (kokku 30 bitti), mis annab ühe miljardilisemiljardi suuruse värvipaletti. Öeldakse, et see tagab palju rikkama pildi, kuid praegu veel puudub kokkulepitud moodus, et täpsustada, kas tehnika seda ka toetab.