GPRS: erinevus redaktsioonide vahel

 

GPRS-i infoedastus toimub üle GSM-võrgu saadetavate infopakketidena. Esimest korda on kasutusel mobiilsidevõrk, kus IP võrgud (Internet) on ühendatud orgaaniliselt. Selleks, et mobiilsidevõrk IP-põhiste võrkudega andmeid vahetada saaks, laiendavad võrguoperaatorid pakettandmekanalt( Packet Data Channel, [[PDCH]]) ja integreerivad oma võrku kaht tüüpi arvutit: GPRS keskjaam ( Serving GPRS Support Node, [[SGSN]]) ja Internetiga lüüsarvuti. Lüüsarvuti saadab mobiiltelefonile ajutise IP-aadressi, mis tagab andmete edastuse õigesse adressaat-mobiiltelefoni. IP-aadressi nimetatakse ka privaataadressiks, mis transleeritakse ([[NAT]] - Network Address Translation) väliste võrkude jaoks. GPRS toetab igal sagedusel nelja kanalit võimalikust kaheksast võimalikust. GSM puhul tähendaks üks kõne jaoks ainult ühte hõivatud kanalit. GPRS võimaldab aga mitut kanalit korraga hõivata, sellega saavutatakse ka suurem andmeedastuskiirus. Kanalitega ühendus võib olla pidev, kui kanalit hõivatakse ainult siis, kui toimub tegelik kasutamine andmete edastamisel. Ühte kanalit võivad kasutada paljud erinevad inimesed. Samuti arvestatakse teenuse eest tasumist mitte aja vaid edastatud andmete järgi.

 

Kanalite paremaks ärakasutamiseks on '''neli''' erinevat kodeerimisvõimalust:

 

GPRS tähendab [[Bluetooth]] tehnoloogiat, mis kujutab seadmetevaheliste traatühenduste asendamist raadioühendusega. Lisaks IP-le (Interneti protokollile) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25.

 

==='''Kasutusalad'''===