ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
33. rida:
Samuti on märkimisväärne, et PCI pesad on "ümberpööratud" võrreldes nende ISA vastetega - PCI kaardid olid põhiliselt sisestatud "tagurpidi", võimaldades ISA ja PCI ühendused paigutada koos emaplaadile. Ainult ühte kahest pistikust saab kasutada igas pesas korraga, kuid see võimaldas suuremat paindlikkust.
[[AT Attachment]] (ATA) kõvaketta liides pärineb otseselt ISA-st (AT siinist). ATA sai alguse [[kõvakaart|kõvakaardist]], mis integreeris kõvakettakontrolleri - tavaliselt ST-506/ST-412 liidesega - ja kõvaketta ühel ja samal ISA adapteril. See oli heal juhul imelik mehaaniliselt struktuuriliselt seisukohalt, sest ISA pesad ei olnud loodud toetamaks nii raskeid seadmeid nagu kõvakettad (ja tolle aja 3.5" kõvakettad olid umbes kaks korda pikemad ja raskemad kui modernsed seadmed), seega järgmise generatsiooni [[integreeritud seadme elektroonika]] seadmed liigutasid mõlemad ketta ja kontrolleri ketta vaheruumi ning kasutasid lintkaablit ja väga lihtsat liidesetahvlit, et ühendada see ISA pesaga. ATA on oma olemuselt põhiliselt sellise korralduse standardisatsioon, kombineeritud vormi käsu struktuuriga tarkvara jaoks, et ühenduda kettal oleva kontrolleriga. ATA on sellest ajas olnud ISA siinist eraldamatu ning ühendatud otse kohaliku siiniga (tavaliselt kiibistikku integreerimise abil), et seda saaks ''clock''ida palju palju kiiremini, kui ISA toetada suutis ning ka palju kõrgema läbilaskevõimega. (Nimelt kui ISA võeti kasutusele AT siinina, "ei olnud" mingit vahet "kohaliku" ja "välise" siini vahel ning seal polnud ka kiibistikke). Siiski on ATA-s säilinud detaile, mis avalikustavad selle suhte ISA-ga. 16-bitine ülekandesuurus on kõige selgem näide; signaali ajastus, eriti PIO moodides, on samuti väga korrelatsioonis ning katkestus ja DMA mehhanismid on selgelt ISA-lt pärit.
| |||