ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
| väline = Puudub
}}
'''ISA siin''' (lühend sõnadest Industry Standard Architecture, inglise keeles
==Ajalugu==
ISA siin töötati välja [[Mark_Dean_(arvutiteadlane)|Mark Dean]]i juhitud meeskonna poolt [[IBM]]-is projekti [[IBM PC]] osana 1981. aastal. See valmis 8-bitise süsteemina ning laiendati 1983. aastal [[IBM_PC#IBM_PC_XT_.28Mudel_5160.29|XT]] süsteemi ülesehituse jaoks. Uuem 16-bitine standard, [[IBM_PC#IBM_PC_AT_.28Mudel_5170.29|IBM AT]] siin, võeti kasutusele 1984. aastal. 1988. aastal, ''[[Gang of Nine]], "[[IBM PC ühilduv]]''" tootjad valmistasid 32-bitise [[Extended_ISA|EISA]] standardi ning selle protsessi käigus nimetati tagasiulatuvalt ümber AT siin "ISA" siiniks, et vältida IBM-i kaubamärgi rikkumist selle PC/AT arvutil. IBM disainis 8-bitise versiooni puhverdatud liidesena välise siini jaoks Intel [[Intel 8088|8088]] (16/8 bitise) [[protsessor]]il, mida kasutati originaalis IBM PC-del ja PC/XT-del, ning 16-bitise versiooni uuendusena välise siini jaoks Intel [[80286]] protsessoril, mida kasutati IBM AT-s. Seetõttu oli ISA siin sünkroonis protsessori kellaga, kuni kõrgematasemelisemad puhverdamise meetodid välja arendati ning kiibistikel kasutusele võeti, et liidesena ühendada ISA palju kiiremate protsessoritega. Loodud selleks, et ühendada perifeerseid kaarte emaplaadiga, ISA lubab siini ''mastering''i, kuigi vaid esimesed 16 [[Megabait]] MB põhimälust on saadaval otseühenduseks. 8-bitine siin töötas sagedusel 4.66 MHz (IBM PC ja IBM PC/XT-de 8088 protsessori ''clock speed''), kui 16-bitine siin opereeris sagedusel 6 või 8 MHz (sest 80286 protsessorid IBM PC/AT arvutitel töötasid sagedusel 6 MHz varajastel mudelitel ning 8 MHz hilisematel mudelitel). [[IBM RT/PC]] kasutas samuti 16-bitist siini. See oli saadaval ka mõnel mitte-IBM ühilduvatel masinatel, nagu näiteks vähekestnud [[AT&T]] [[AT&T Hobbit|Hobbit]]il ning hiljem [[PowerPC]]-l põhineval [[BeBox]]-il.
[[File:Bussysteme Extended ISA 32Bit, ISA 16Bit, XT 8Bit.JPG|thumb|right|From top to bottom: {{nowrap|XT 8-bit}}, {{nowrap|ISA 16-bit}}, [[Extended ISA|EISA]]]]
[[File:EISA TokenRing NIC.JPG|thumb|right|250px|Madge 4/16Mbps TokenRing ISA NIC.]]
[[File:EISA Ethernet NIC.JPG|right|thumb|Ethernet 10Base-5/2 ISA NIC.]]
1987. aastal asus IBM vahetama AT siini nende firmasisese [[Micro Channel Architecture|Mikro kanali ülesehitusega]] (MCA) püüdes taastada kontrolli PC ülesehituse ning PC turu üle. MCA-l oli mitu omadust, mis hiljem ilmnesid ka PCI-l, ISA järeltulijal, kuid MCA oli suletud standard, mitte nagu ISA (PC-siin ja AT-siin), millele IBM oli väljastanud täielikud spetsifikatsioonid ning isegi vooluringi skeemi. See süsteem oli palju enam arenenud kui AT siin ning arvutitootjad vastasid EISA loomisega ning hiljem [[Vesa kohalik siin|Vesa kohaliku siiniga]] (VLB). Tegelikult VLB kasutas mõningaid elektroonikaosi, mis olid esialgselt mõeldud MCA jaoks, sest komponentide tootjad olid juba piisavalt varustatud nende tootmiseks. Mõlemad EISA ning VLB olid tagurpidi-ühilduvad AT (ISA) siini laiendused.
ISA-l põhinevate masinate kasutajad pidid teadma spetsiaalset informatsiooni riistvara kohta, mida nad oma süsteemile lisada tahtsid. Kuigi üksikud seadmed olid põhiliselt "''[[plug-and-play]]''", oli see siiski haruldane. Kasutajad pidid tihti seadistama mitmeid parameetreid, kui nad lisasid uusi seadmeid, näiteks [[IRQ]] juhet, [[I/O aadress]]i või [[Direct memory access|DMA]] (Direct memory access) kanalit. MCA oli sellest komplikatsioonist vabanenud ning PCI tegelikult sisaldas endas mitmeid ideid, mida algul uuriti MCA-ga (kuigi see oli otsesemalt pärinenud EISA-st).
See mure seadistamisega lõpuks viis '''ISA PnP''' loomiseni. See oli "''[[plug-and-play]]''" süsteem, mis kasutas muudatuste kombinatsiooni riistvarale, süsteemi [[BIOS]]-ile ja [[operatsiooni_süsteem|operatsiooni süsteemi]] tarkvarale, et automaatselt hallata ressursijaotust. See vajas [[APIC]]-iga (advanced programmable interrupt controller) süsteemi, mis asendas Intel 8259, millega PC oli sündinud.
PCI pesad olid esimesed füüsiliselt mitteühilduvad laienduspordid, mis otseselt nügisid ISA emaplaadilt minema. Esialgu olid emaplaadid enamjaolt ISA pesadega, sisaldades mõnda PCI pesa. 1990. aastate keskpaigaks olid need pesatüübid tasakaalus ning varsti olid ISA pesad alles vaid vähestes tarbijate süsteemides. [[Microsoft]]i [[PC 97]] spetsifikatsioon soovitas täielikult eemaldada ISA pesad, kuigi süstemi ülesehitus vajas veel ISA olemasolekut, et juhtida allesjäänud [[disketiseade]]t, [[serial port]]e jne, mis oli aluseks tarkvaraga ühilduva [[LPC siin]]i loomisele. ISA pesad säilisid veel mõneks aastaks ning sajandivahetuse lähenemisel oli tavaline näha süsteeme [[Kiirendatud graafikaport|kiirendatud graafikapordiga]] (AGP ehk Accelerated Graphics Port), mis asus protsessori lähedal, PCI pesade riviga ning ühe või kahe ISA pesaga lõpus. 2008. aasta lõpus olid isegi disketiseadmed ja serial pordid kadumas ning kiibistikel jäänukina jäänud ISA (selleks ajaks LPC siin) väljasuremine oli silmapiiril.
Samuti on märkimisväärne, et PCI pesad on "ümberpööratud" võrreldes nende ISA vastetega - PCI kaardid olid põhiliselt sisestatud "tagurpidi", võimaldades ISA ja PCI ühendused paigutada koos emaplaadile. Ainult ühte kahest pistikust saab kasutada igas pesas korraga, kuid see võimaldas suuremat paindlikkust.
| |||