Erinevus lehekülje "Filosoofia valdkonnad" redaktsioonide vahel

Kanti küsimuste tõlgendus on tegelikult vist liiga tõlgenduslik
(Kanti küsimuste tõlgendus on tegelikult vist liiga tõlgenduslik)
[[Hellenistlik filosoofia|Hellenismi]] ajal oli filosoofia jaotumine eraldi distsipliinideks juba tavapärane. [[Stoikud]] panid aluse klassikalisele filosoofia jaotusele, mis jagab filosoofia füüsikaks (sisuliselt: ontoloogia), loogikaks (sisuliselt: epistemoloogia) ja eetikaks, kusjuures viimane valdkondadest saab hellenismi ajal keskseimaks.
 
Saksa filosoof [[Immanuel Kant]] jagab filosoofia valdkonnad kolmeks. Esimene valdkond tegeleb küsimusega, mida ma võin teada (epistemoloogia, loogika), teine valdkond küsimusega, mida ma pean tegema (eetika), kolmas valdkond küsimusega, millele ma võin loota (metafüüsika, ontoloogia, teoloogia, ajaloofilosoofia). Kolm küsimust võtab Kant kokku küsimusega, mis on inimene — millele vastamisega tegelevad [[filosoofiline antropoloogia]], [[kultuurifilosoofia]], [[ajaloofilosoofia]] ja esteetika.
 
Tänapäeval tavaks olev jaotus lähtub suuresti [[uuskantiaanlus|uuskantiaanlikust]] positsioonist, mille raames tegeldi [[humanitaarteadused|humanitaarteaduste]] ja [[reaalteadused|reaalteaduste]] põhjendamisega, kusjuures reaalteaduste jaoks sai määratleda ühtsed lähtealused või printsiibid ja meetodi, mis oli sisuliselt epistemoloogia ülesanne ja ka Kantist lähtuvalt filosoofia põhiülesanne. Humanitaarteadused polnud aga Kanti eeldustelt lähtuvalt teadustena võimalikud, mistõttu tuli olemasolevate humanitaarteaduste printsiibid ja meetod määrata teistsuguselt, läbi [[väärtus]]te, mida uuribki aksioloogia. Ontoloogia ehk metafüüsika jääb kolmandana nende kõrvale eelkõige traditsioonilise valdkonnaga, mis on olnud filosoofia ajaloo vältel keskne, kuid mille rolli tänapäeval on üle võtnud [[loodusteadus]]ed.
2488

muudatust