ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel

ISA siin töötati välja [[Mark_Dean_(arvutiteadlane)|Mark Dean]]i juhitud meeskonna poolt [[IBM]]-is projekti [[IBM PC]] osana 1981. aastal. See valmis 8-bitise süsteemina ning laiendati 1983. aastal [[IBM_PC#IBM_PC_XT_.28Mudel_5160.29|XT]] süsteemi ülesehituse jaoks. Uuem 16-bitine standard, [[IBM_PC#IBM_PC_AT_.28Mudel_5170.29|IBM AT]] siin, võeti kasutusele 1984. aastal. 1988. aastal, ''[[Gang of Nine]], "[[IBM PC ühilduv]]''" tootjad valmistasid 32-bitise [[Extended_ISA|EISA]] standardi ning selle protsessi käigus nimetati tagasiulatuvalt ümber AT siin "ISA" siiniks, et vältida IBM-i kaubamärgi rikkumist selle PC/AT arvutil. IBM disainis 8-bitise versiooni puhverdatud liidesena välise siini jaoks Intel [[Intel 8088|8088]] (16/8 bitise) [[protsessor]]il, mida kasutati originaalis IBM PC-del ja PC/XT-del, ning 16-bitise versiooni uuendusena välise siini jaoks Intel [[80286]] protsessoril, mida kasutati IBM AT-s. Seetõttu oli ISA siin sünkroonis protsessori kellaga, kuni kõrgematasemelisemad puhverdamise meetodid välja arendati ning kiibistikel kasutusele võeti, et liidesena ühendada ISA palju kiiremate protsessoritega. Loodud selleks, et ühendada perifeerseid kaarte emaplaadiga, ISA lubab siini ''mastering''i, kuigi vaid esimesed 16 [[Megabait]] MB põhimälust on saadaval otseühenduseks. 8-bitine siin töötas sagedusel 4.66 MHz (IBM PC ja IBM PC/XT-de 8088 protsessori ''clock speed''), kui 16-bitine siin opereeris sagedusel 6 või 8 MHz (sest 80286 protsessorid IBM PC/AT arvutitel töötasid sagedusel 6 MHz varajastel mudelitel ning 8 MHz hilisematel mudelitel). [[IBM RT/PC]] kasutas samuti 16-bitist siini. See oli saadaval ka mõnel mitte-IBM ühilduvatel masinatel, nagu näiteks vähekestnud [[AT&T]] [[AT&T Hobbit|Hobbit]]il ning hiljem [[PowerPC]]-l põhineval [[BeBox]]-il.