8258
muudatust
resümee puudub
P (robot lisas: ml:മൃദൂതകം) |
Resümee puudub |
||
|
'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid:
*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
*'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
* '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
* '''õhukude''' ehk '''aerenhüüm''' sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb [[sootaim|soo-]] ja [[veetaim]]edel, siin on aerenhüümil oluline osa [[gaasivahetus]]es. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
'''Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes:'''
* '''esikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
* '''säsi''' on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Taimekoed]]
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]
[[ar:متن]]
| |||