Põhikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Põhikoed<ref>Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.</ref>''' moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid:
{{kopipeist|allikas=http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/taimed/taimerakk-koed.html}}
*[[fotosüntees]], varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.
 
'''Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet:'''
'''Põhikude''' moodustab taimede põhimassi. Seda nimetatakse ka [[parenhüüm]]iks. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: [[fotosüntees]], varuainete säilitamine, ainete imamine jne. Eristatakse 4 parenhüümi: [[assimilatsiooniparenhüüm]] (klorenhüüm), [[säilitusparenhüüm]], [[aerenhüüm]] ja [[imikude]]. Põhikude koosneb elusatest rakkudest ja vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsiooni- ja säilituskoeks.
*'''assimilatsioonipõhikude''' ehk '''klorenhüüm''' asub [[leht|lehes]] või noorte [[vars|varte]] [[esikoor]]es. Rakkudes on palju [[kloroplast]]e ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad [[sammaskude|sammas]]- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda [[kobekude|kobe]]- ehk tohlkoeks<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
 
*'''säilituspõhikude''' leidub [[juur]]es, [[risoom]]is, [[vars|varre]] keskosas ja [[seeme|seemnetes]], [[vili|viljades]], [[sibul|sibulates]], [[mugul|mugulates]] jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: [[tärklis]]- ja [[valk|valguterad]], lahustunud suhkrud, harvem [[õli]]tilgakesed. Viljades on rohkesti [[kromoplast]]e. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks [[aspar]]il, [[kohvipuu]]l, [[diospüür]]il või [[datlipalm]]il<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
Assimilatsiooniparenhüüm on lehtede rakkudes ja noortes vartes. Neis rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees.
 
* '''veesäilituspõhikude''' [[sukulent]]idel ehk [[turdtaim]]edel, näiteks sugukondades [[piimalillelised]], [[kaktuselised]] ning perekondades [[agaav]], [[kukehari]], [[soolarohi]]. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete [[vakuool]]idega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise- ja valguterad, harva õlitilgakesed. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.
 
* '''õhukude''' ehk '''aerenhüüm''' sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb [[sootaim|soo-]] ja [[veetaim]]edel, siin on aerenhüümil oluline osa [[gaasivahetus]]es. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis<ref>http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.</ref>.
Säilitusparenhüüm on varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates ja mujal. Sinna kogunevad mitmed säilitusained.
 
'''Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes:'''
Aerenhüüm on arenenud taimede veealustes osades. Seal on suured rakuvaheruumid, mis on täidetud õhuga.
 
* '''esikoore põhikude''' ehk '''esikoore parenhüüm''' asub [[epiderm]]i ja [[kesksilinder|kesksilindri]] vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
Imikude on näiteks juure imavas vöötmes olev juurekarvadega rakkude välimine kiht.
 
* '''säsi''' on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Taimekoed]]
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]
 
[[ar:متن]]