|
|
|konflikt=Tartu lahing
|osa= [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]
|aeg=[[13.-14. jaanuar]] [[1919]]
|koht= [[Tartu]], [[Eesti]]
|pilt=
|ala=Tartu langemine Eesti kätte
}}
'''Tartu lahing''' peeti [[13.-14. jaanuar]]iljaanuaril [[1919]]. aastal [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Eesti II diviisi üksuste ja Läti punase diviisi jõudude vahel.<ref name=tartu>{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73-98}}</ref> Lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, mille tulemusena said Eesti väed vallutada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.
==Lahing==
9. jaanuaril andis II diviisi ülem kolonel [[Viktor Puskar]] käsu Tartu vallutada.<ref name=maide>[[Jaan Maide]] (1933)[www.ksk.edu.ee/file.php?ID=1206 Ülevaade Eesti vabadussõjast] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kirjastus, Tartu</ref> Soomusrongide diviisi ülemad [[Anton Irv]] ja [[Karl Parts]] kohtasid [[Kaarepere]]s raudteele välja jõudnud kuperjanovlasi ja tegid [[Julius Kuperjanov]]ile ettepaneku üheskoos [[Tartu]] peale minna. Kuperjanov nõustus ja partisanid mahutati rongile. Enne Tartusse jõudmist tuli soomusrongidel pidada väiksemaid võitlusi veelalates ka13. jaanuari õhtust [[Voldi]]s, [[Äksi]]s ja [[Kärkna]]s.<ref name=tartu/> Jõudnud Tartu lähedale saatis Soomusrong nr. 1 välja dessandi, mis vallutas väga tähtsa Jänese raudteesilla otse sillaõhkijate nina all. Tänu sellele said soomusrongid turvaliselt üle silla sõita ja linna tungida. Lahingu käigus näitasid Läti punased kütid suurt võitlusvaimu, eriti 6. polk. Linn puhastati punaste vägede käest 14. jaanuaril. Järelejäänud lätlased põgenesid [[Võru]] ja [[Valga]] linna poole, nende jälitamiseks polnud Eesti vägedel jõudu. Tartu jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud suure massimõrva, hukates palju200 tsiviilelanikketsiviilelanikku.<ref name=maide/>
==Kirjandus==
{{reflist}}
|