Hermann Samson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Hermann Samson''' ([[ladina keel|ladina]] Hermannus Samsonius; [[läti keel|läti]] Hermanis Samsons; [[4. märts]] [[1579]] [[Riia]] – [[16. detsember]] [[1643]]) oli Liivimaa vaimulik ja [[teoloog]], esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] [[luterlus|luterlik]] [[superintendent]].
 
TaHermann Samson õppis [[1599]]. aastast [[Rostocki ülikool]]is [[ladina]] ja [[kreeka]] kirjandust [[Eilhard Lubinus]]e (1565–1621) juures ja seejärel [[Wittenbergi ülikool]]is [[teoloogia]]t (Mag. [[1605]]), võitles [[Poola aeg|Poola ajal]] [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevuse vastu, oli Riia ülempastor ja nimetati [[Gustav II Adolf]]i poolt [[23. august]]il [[1622]] Liivimaa superintendendiks. <ref>[[Gustav von Bergmann]]: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 [http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&hl=en&pg=PA120 lk.120]</ref> <ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1912 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium - 5273]</ref> .
 
[[1626]]. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogumiku "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt" nn. "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab erinevaid [[nõid]]u, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.<ref>"Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt Darinnen der Terminus Magiae oder Zäuberey nach den Logicalischen terminis richtig und kürtzlich auß Gottes Wort und andern Schribenten und Historien erkläret und außgeführet worden und in der Thumb Kirchen zu Riga öffentlich gehalten vorden durch Hermannum Samsonium Pastorn und Superintendenten", Riga: Gerhard Schröder 1626</ref>
 
[[1638]]. aastal kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] talle Vestiena (Festen) mõisa<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/index.html?seite=24 lk. 22-]</ref>.
[[1638]]. aastal kinkis [[Kristiina]] talle Vestiena (Festen) mõisa.
<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/index.html?seite=24 lk. 22-]</ref>
 
19. septembril [[1641]] sai ta Rootsi [[aadel|aadlikuks]] ja tema järeltulijad immatrikuleeriti [[Rootsi rüütelkond]]a aadlinimega [[von Samson-Himmelstjerna]] (Nr.2349).
 
[[Riia katedraal]]i ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas [[Gustav II Adolf]]i kohtumist.<ref>http://www.samson-himmelstjerna.de/origin.htm</ref>.
 
==Perekond==
Tema vanemateks olid [[Riia]] linnasoldatite ülem (''bürgerhauptmann'') Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker.
 
Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar.<ref>[[Samson-Himmelstjerna]]d raamatus: ''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=572 lk.572-582, 693-694]</ref>. Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja [[Hermann von Samson]] (1619–1678), kes oli Vestiena (Festen) ja Bīriņi (Koltzen) mõisnik, Riia bürgermeister ja [[Riia linnus|Riia]] linnusekrahv (ehk linnusepealik).<ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=183 lk.174-192]</ref>
<ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=226 lk.217-220]</ref>