Nigula looduskaitseala: erinevus redaktsioonide vahel

Nigula [[looduskaitseala]] on loodud [[Pärnumaa]] lõunaosas, [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]] ja [[Saarde vald|Saarde vallas]] asuva [[Nigula soostik]]u ja sellega piirnevate alade koosluste[[kooslus]]te ning kaitsealuste liikide elupaikade[[elupaik]]ade ja maastiku[[maastik]]u kaitseks. Tegelikult on Nigula kaitse-eesmärgina loetletud ka hulk kaitsealuseid liike ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=987763 Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast]. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast.

Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula [[raba]] ja seda ümbritsevad vanad metsad[[mets]]ad.

Nigula raba on lääne-eesti tüüpi [[lageraba]] suhteliselt järsu rabarinnaku[[rabarinnak]]u ja lameda keskplatoogakesk[[platoo]]ga. [[Rinnak]] on paremini näha soostiku[[soostik]]u lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks.

Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega[[jääaeg]]a. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune [[jäänukjärv]] [[Järve järv|Järve]] ehk [[Nigula järv]].

Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart[[rabasaar]]t, mis oma põlismetsaga[[põlismets]]aga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 1–1,5 meetrit rabapinnast allpool. Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine [[salumets]], mis on relikt soojast ja niiskest [[atlantiline kliimaperiood|atlantilisest kliimaperioodist]] 5–6 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke[[älves]]tikke, rahvakeeli mülkaid.

Nigula rabas on 6,8 km pikkune [http://www.loodus.ee/nigula/rada/rada.html looduse [[õpperada]]], väljaspool olemasolevaid õpperadasid liikumiseks peab rabas liikumiseks olema looduskaitseala kaitse korraldaja[http://www.nigula.ee Keskkonnaameti[[Keskkonnaamet]]i Pärnu-Viljandi regiooni]luba.