Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 601 baiti ,  11 aasta eest
Resümee puudub
Lühikesel Vene valitsemisajal oli Tartus moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
 
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piis­kopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklikkude puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusile rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583-87).
 
TartusseVastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja Riiagakohane moodustatiasutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide keskuskolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märtsilmärts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu [[Katariina klooster]] ja [[Katariina kirik|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].
 
1585. aastal määrati [[Antonio Possevino]] põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.
74 252

muudatust