Aleksei I Mihhailovitš: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ralogode (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ralogode (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
14. rida:
Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 1654–1667 peetud sõda [[Rzeczpospolita]]ga, mille käigus ta vallutas [[Rzeczpospolita]]lt [[Bogdan Hmelnitski]] juhitava [[Ukraina]] (''Малороссия'') ning liitis selle Venemaa tsaaririigiga 8. jaanuaril [[1654]]. Sellele järgnenud sõjas [[Rzeczpospolita|Poola]]ga, vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja [[Polotsk]]i suurvürsti, [[Valge-Vene]], [[Volõõnia]] ja [[Podolski]] vürsti tiitlid. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Vene riigi valdusse.
 
Kui [[Rootsi]] ründas 1655. aastal ründas Rzeczpospolitat, siis nägi osa Aleksei õukonnast (eelkõige Ordin-Naštšokin) selles head võimalust vallutada Venemaale väljapääs [[Läänemeri|Läänemerele]] ja seeläbi elavdada kaubandussidemeid [[Lääne-Euroopa]]ga. Aleksei pidaski [[Liivimaa]] vallutamiseks Rootsiga [[Vene-Rootsi sõda 1656–1658|edutu sõja]] [[Rootsi]]ga ning püüdis [[Riia piiramine 1656. aastal|vallutada Riiat]] [[1656]]. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal [[Vallisaare vaherahu]], kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta [[Kärde rahu]]ga.
 
Aleksei Mihhailovitši peeti Venemaal tagantjärele eeskujulikuks tsaariks. Temaga püüdis sarnaneda [[Nikolai II]], kes oma ainsa pojagi tema järgi nimetas.