Redaktsioon: 7. detsember 2010, kell 10:32 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 356 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. detsember 2010, kell 00:42 redigeeri eemalda Krissirge~etwiki (arutelu \| kaastöö) 16 muudatust kirjavigu ja natuke viiteid Uuem muudatus →
1. rida: [[Image:HPLaserjet1020.JPG\|thumb\|250px\|HP LaserJet 1020 seeria laserprinter]] '''Laserprinter'''([[inglise keel\|inglise]] ''laser printer'') on üks enimkasutatavaid raster[[printer]]itüüpe, mis prindib kiiresti ~~{{kas\|kõrgekvaliteedilist}}~~kõrgekvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad [[kserograafia\|kserograafilist]] printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori. ==Ülevaade== Laserprinteri tööpõhimõte on järgmine: laserkiir moodustab elektriliselt laetud pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist. Seejärel eemaldatakse fotojuhtivuse mõjul laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte. Trumli laetud osad korjavad seejärel endale elektrostaatikaga kuiva tindi ehk tooneri osakesed, mille trummel põletab seejärel lehele kuumuse ja otsese kontakti abil (millega on seletatav väljatulevate lehtede kõrgem temperatuur). Laserprinterite printimiskiirus sõltub vägagi mudelist ja ka tehtava töö intensiivsusest. Kiiremaid kodukasutajatele mõeldud printereid suudavad trükkida 200 must-valget lehekülge minutis (12000 lehte tunnis), värviliste laserprinterite kiirused ulatuvad natuke üle 100 lehekülje minutis (6000 lehte tunnis). Suured tööstuslikud printerid aga on veel mitu mitu korda kiiremad. Kõige kiiremaks printeriks on Infoprint 4100 - tööstuslik printer, mis mõeldud raamatute, trükiste ja muude väljaannete jaoks. Infoprint 4100 suudab printida kiirusega 1440 lehekülge minutis.<ref>{{cite web\|url=http://www.smallportableprinter.com/what-is-the-fastest-computer-laser-printer \|title=What Is The Fastest Computer Laser Printer? \|publisher=www.smallportableprinter.com \|accessdate=2010-12-07}}</ref>. Printimise kvaliteeti ja täpsust mõõdetakse punktide järgi, mida printer suudab printida ühe tolli (2.54cm) pikkusele joonele. Mõõduühikuks on DPI (dots per inch). Kui maatriksprinterid suudavad printida teravusega 72 kuni 320 DPI ja tindiprinterid enamasti 300 kuni 600 DPI, siis laserprinterite teravus võib olla 300 kuni 2400 DPI'ni.<ref>{{cite web\|url=http://www.ehow.com/list_6676166_advantages-over-dot-matrix-printer_.html \|title=What Are the Advantages of Laser Printer Over Dot Matrix Printer? \|publisher=ehow.com \|accessdate=2010-12-07}}</ref><ref>{{cite web\|url=http://www.askoki.co.uk/encyclo/printertech/inkjet.asp \|title=OKI's Technology Guide to Inkjet Printing \|publisher=OKI Printing Solutions \|accessdate=2010-12-07}}</ref>. Laserprinterid enamasti trükivad A4 paberile, kuid on ka printereid, mis mõeldud A3 ja suuremate paberilehtede jaoks. 60. rida: Esimene müügiks mõeldud laserprinter oli IBM 3800, mis tuli välja [[1975]]. aastal. Kasutusalaks oli suuremahuliste dokumentide, nagu aadressikleebiste ja arvete, printimine. See peaaegu toasuurune masin oli üsnagi primitiivne versioon tänapäeval kasutuses olevatest printeritest. Vaatamata oma suurusele, on praegugi paljud 3800 kasutusel. 9700, Xeroxi esimene laserprinter, lasti välja [[1977]]. aastal. [[1981]]. aastal lasi Xerox välja ka koos Xerox Star 8010 tööjaamaga esimese laserprinteri, mis oli mõeldud kontorite jaoks. Star'i puuduseks oli üsnagi suur hind ($17, 000). Masstootmisse läksid laserprinterid alles koos personaalarvutite populaarsuse kasvuga. Esimene selline oli [[1984]]. aasta HP Laserjet 8ppm, millele järgnesid kiiresti tooted konkureerivatelt firmadelt. Värvilaserprinteritest oli koduarvutile esimene QMS'i ColorScript Laser 1000, mis tuli välja [[1993]]. aastal $12499 hinnasildiga.<ref>{{cite web\|url=http://www.tonex.am/eng_info.php \|title=Esimese värvilaserprinteri müügiletuleku aeg ja hind \|publisher=tonex.am \|accessdate=2010-12-07}}</ref> Laserprinterid tõid kodukasutajatele ja äridele kätte esmakordselt võimaluse kiireks ja kõrgekvaliteetseks tekstiprintimiseks erinevates fontides. Nagu on tavaline kõikide elektrooniseadmete puhul, on ka laserprinterite hinnad kukkunud aja jooksul märgatavalt. 1984 aastal maksis USA's HP LaserJet $2995 dollarit, praegu saab odavaima printeri vähem kui 1000 krooni eest. Sellistel printeritel tihti puuduvad enda pilditöötlusvahendid ja nad vajavad arvutit tootmaks neile rasterkujutust; sellegipoolest on need Laserjetist peaaegu igas olukorras efektiivsemad. 69. rida ⟶ 68. rida: Värvilaserprinterid kasutavad värvilist toonerit, kus kasutatakse nelja erinevat värvi, tsüaan (cyan), magenta, kollane (yellow) ja must. Nende värvide esitähtede järgi, kus must on võtmevärv, mistõttu nimetatakse seda key blackiks, nimetatakse seda CMYK värvimudeliks. Värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele.<ref>{{cite web\|url=http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 \|title=Laser- ja LED printerid \|publisher=arvutiweb.ee \|accessdate=2010-12-07}}</ref> ==Laserprinteri hooldus== Enamus laserprintereid kasutavad toonerikassette, mis ühendavad fotoretseptori, jääktooneri mahutit, trumli puhastusribasid ja tooneri salve. Kui tooneri varu saab otsa, siis toonerikassetti väljavahetamisega asendatakse ka kõik ülalnimetatud. 96. rida ⟶ 95. rida: ===Osoon=== Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Arvutustehnika]]

Laserprinter: erinevus redaktsioonide vahel