Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 978 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:AdolfoNicolas.jpg|right|222px|thumb|Adolfo Nicolás SJ, Jeesuse Seltsi ülem]]
 
'''Jesuiidid''' on [[Katoliiklus|katoliiklik]]u [[Katoliku kirik|kiriku]] [[mungaordu]] ''Societas Jesu'' (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati [[27. september|27. septemb]]ril [[1540]], paavst [[Paulus III]] bullaga ''Regimini militantis ecclesiae''. Samas piirati ordu liikmete arv kuuekümnega. Ordu asutamise eestvedajaks oli [[Ignatius Loyola]] koos kuue sõbraga.
 
Jesuiitide liikumine sai alguse [[Hispaania]]st, kus katoliku kiriku poolt Euroopas tekkinud [[reformatsioon]]iliikumisele vastukaaluks alustas katoliku kiriku juhtkond [[refor]]me Hispaania kirikus, mis rõhutasid usulise õpetuse rahvale arusaadavaks tegemist. Liikumise taustaks oli Hispaanias ka ''reconquista'' – maa tagasivallutmine [[araablased|araablastelt]], mis võimaldas ja samas ka nõudis kiriku tugevdamist. Jesuiitidest kujunes üks roomakatoliku kiriku reformi[[vastureformatsioon]]i kandvaid jõude alates 16. sajandi keskpaigast.
 
==Jesudiidid Poolas, Leedus ja Liivimaal==
Pärast [[1582]]. aasta jaanuaris sõlmitud [[Jam Zapolski vaherahu]]ga [[Stefan Bátory]] ja [[Ivan IV]] vahel läks kogu [[Liivimaa]] Poola valdusse. 1582. aastal jõudis Poola kuninga õukonda, [[Mantova]]st pärit jesuiit [[Antonio Possevino]], kes jäi paavsti esindajana kuni [[1585]]. aastani. Possevino õhutusel andis Rooma paavst 1579. aastal majandusliku toetuse jesuiitlike seminaride avamiseks Braniewos ja Olomoucis, [[1569]]. aastal avati samasugune seminar ka Vilniuses. Seminar kujunes hiljem [[Vilniuse Ülikool]]iks. 1583. aastal märtsis pandi alus Riias jesuiitide kolleegiumile.
 
== Jesuiidid Eestis ==
Katoliikliku mungaordu liikmed tegutsesid Eestis [[16. sajandilsajand]]il Lõuna-Eesti ja Liivimaa aladel, mis anti [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja [[Riia peapiiskop]]i poolt [[1561]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i kaitse alla. Algas, nn [[Poola aeg|Poola ajal]] Eestis.
 
Kui algselt oli Poola kuningas [[Zygmunt II August]] piirkonnas juba levinud [[Luterlus|luteri usu]] suhtes tolerantne, siis [[1582]]. aastal uueks kuningaks valitud [[Stefan Batory]], kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola ([[Rzeczpospolita]]) riigi koosseisu, andis katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas [[vastureformatsioon|vastureformatsioon (rekatoliseerimine)]].
 
Lühikesel Vene valitsemisajal oli Tartus moodustatud [[Vene Õigeusu Kirik]]u piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma.
 
Loodi [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583-87).
 
Tartusse ja Riiaga moodustati jesuiitide keskus, 9. märtsil 1583. jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu [[Katariina klooster]] ja [[Katariina kirik|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].
 
1585. aastal määrati [[Antonio Possevino]] põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.
Kui algselt oli Poola kuningas [[Zygmunt II August]] piirkonnas juba levinud [[Luterlus|luteri usu]] suhtes tolerantne, siis [[1582]]. aastal uueks kuningaks valitud [[Stefan Batory]], kes liitis Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poola ([[Rzeczpospolita]]) riigi koosseisu, andis katoliku usule oma riigi uutel aladel eelisseisundi. Tartusse saadetud jesuutide juhtimisel algas rekatoliseerimine. Lühikesel Vene valitsemisajal Tartus moodustatud Vene [[õigeusu kirik]]u piiskop sunniti Tartust Venemaale lahkuma. Loodi [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583-87). Tartusse ja Riiaga moodustati jesuiitide keskus, 9. märtsil 1583. jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile Tartu [[Katariina klooster]] ja [[Katariina kirik|kirik]], 1585. aastal anti neile ka [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]].
 
Tartus asutasid jesuiidid [[Collegium Derpatense]], mie tegutses aastail [[1583]] - [[1625]] ja kaks aastat hiljem kolleegiumi,
74 602

muudatust