Laserprinter: erinevus redaktsioonide vahel

===Paljastamine===

Printeri mälus olevad andmed kirjutatakse trumli pinnale laseriga, milleks aga ei kasutata ei toonerit ega tinti. Trumli peale suunatakse erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng umbes -100V peale.

Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puutuvate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevast oli jäänud negatiivne laeng.

===Ülekandmine===

 

Nagu on tavaline kõikide elektrooniseadmete puhul, on ka laserprinterite hinnad kukkunud aja jooksul märgatavalt. 1984 aastal maksis USA's HP LaserJet $2995 dollarit, praegu saab odavaima printeri vähem kui 1000 krooni eest. Sellistel printeritel tihti puuduvad enda pilditöötlusvahendid ja nad vajavad arvutit tootmaks neile rasterkujutust; sellegipoolest on need Laserjetist peaaegu igas olukorras efektiivsemad.

Värvilaserprinterid kasutavad värvilist toonerit, kus kasutatakse nelja erinevat värvi, tsüaan (cyan), magenta, kollane (yellow) ja must. Nende värvide esitähtede järgi, kus must on võtmevärv, mistõttu nimetatakse seda key blackiks, nimetatakse seda CMYK värvimudeliks.

 

Paljud värvilaserprinterid prindivad märgistamise eesmärgil lehele imetillukesi ( umbes 0.1 mm läbimõõduga) kollaseid rastertäppe. Punktidesse on peidetud andmed printimise kuupäeva ja kellaja kohta, samuti ka printeri seerianumber. See aitab iga printeripaberi jälitada tagasi toojani, et leida seejärel müügikoht ja loodetavasti ka ostja. Paljud digitaalõiguste kaitseorganisatsioonid peavad seda jämedaks privaatsuse ja anonüümsuse rikkumiseks.

==Ohud ja ettevaatusabinõud:==

Kuigi tänapäeva printerid on täis turvablokeeringuid ja kaitseskeeme, siis ikkagi võib printeri juhtemetele, trumlile või metallist kontaktidele tekkida kõrgepinge või jääkpinge. Vältida tuleks üleliigset kontakti nende osadega, et vältida valusa elektrilöögi võimalust.

===Tooneri puhastamine:===

 

Toonerit on lihtne eemaldada pestava riide pealt. Meeles peab pidama, et kuna tooner on vaha või plastpulber, millel on madal sulamistemperatuur, siis peab kasutama pesemiseks külma vett. Isegi leige vesi võib kaasa tuua tooneri sulamise, mis omakorda võib riiet pöördumatult rikkuda. Soovitatav on kõigepealt leotada riiet vees, ennem kui panna see pesumasinasse. Kasutada tohiks ainult nõrku puhastusvahendeid. Pärast pesu ei tohiks riiet triikida ega kuivatada päikese käes, vaid lasta sel kuivada kusagil varjus.

Tooneritolm võib sattuda õhku mitmel moel ja üldjuhul ei oma mitte mingisugust tõsisemat terviseriski. Loomulikult nagu iga tolmuga, peab meeles pidama, et piisavas koguses tooneritolmu sissehingamist võib kaasa tuua aevastamis- ja köhimishoogusid. Samas inimesed, kelle hingamisteed on erinevate haiguste (astma, bronhiit jms) tõttu nõrgendatud, ei tohiks tegeleda toonerikassettide vahetamisega.

Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele.