Vikipeedia

Orgaaniline valgusdiood: erinevus redaktsioonide vahel

Artikkel Arutelu

Orgaaniline valgusdiood (muuda)

Redaktsioon: 6. detsember 2010, kell 08:34

Lisatud 23 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Orgaanline valgusdiood''' ehk '''OLED''' ([[inglise keel]]es ''organic light emitting diode'') on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise [[pooljuht|pooljuhi]] kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldiselt vähemalt üks elektrood on läbipaistev.
 
OLED-e kasutatakse enamasti televiisoride ekraanides, arvuti monitorides, väikestes, portatiivsetes seadmetes nagu näiteks mobiil telefonidmobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallkatena, ent nad oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised [[LED]] valgustid.
 
OLED ekraan töötab taustavalguseta ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ja võib olla ka palju õhem ja kergem kui hetkel turul olevad [[LCD]] ekraanid. Sarnaselt võivad OLED ekraanid madalaekraani hämarates ruumides saavutada kõrgema konrastsuse kui tavapärased LCD ekraanid.
 
OLED ekraane on kahte põhitüüpi: Ühed, mis abseeruvadbaseeruvad väikestel molekulidel ja teised, mis kasutabad polümeere.
 
OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks ([[PMOLED]]) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id ([[AMOLED]]) vajavad õhukest transistorite kihti taga küljel, et lülitada iga induviduaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik teha suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane.<ref name="eng">{{netiviide | URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Organic_light-emitting_diode | Pealkiri = Organic light-emitting diode | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise }} </ref>
 
==Ajalugu==
Esimest korda toodi esile elektroluminesents orgaanilstes materjalides 1950. aastal. A. Bernanose ja ta töökaaslased [[Nancy-Université]]s, Prantsusmaal, avastasid, et kui lasta teatud orgaanilisest materjalist õhukestele kihitdele vahelduvvooluga kõrge pinge alla, siis hakkavad need kihid valgust eraldama, ent nende materjalide vähene juhtivus piiras valguse eraldumise hulka nii kaua, kuikuni suurema juhtivusega materjalid saadavale tulid.
 
OLED tehnoloogia lõid esmalt [[1987]] aastal [[Ching W. Tang]] ja [[Steven Van Slyke]]<ref name=ApplPhy87>{{cite journal|doi=10.1063/1.98799|title=Organic electroluminescent diodes|year=1987|last1=Tang|first1=C. W.|last2=Vanslyke|first2=S. A.|journal=Applied Physics Letters|volume=51|pages=913}}</ref> Eastman Kodak Company-s, kasutades nii öelda väikesi molekule (''ing. k.'' sm-OLED).
==Tööpõhimõte==
[[Image:OLED schematic.svg|thumb|right|400px|Schematic of a bilayer OLED: 1. Katood (−), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+)]]
Tüüpiline OLED koosneb elektrit juhtivajuhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Need materjalidmaterjale nimetatakse orgaanlisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivus tasemeid isolaatorist, juhini, mis tähendab, et neid nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks.
 
Algupäraselt koosnesid kõige lihtsamad polümeer OLED-id ühest orgaanilisest kihist, ent samas on võimalik toota ka mitmekihilisi OLED-e, et parandada seadme effektiivsust. Erinevaid materjale võidakse valida nende erinevate juhtivus omaduste pärast, ent samuti, et aidata laengu edastamist elektronidele , pakkudes ühtlasemat elektrilist profiili või et blokeerida laengu jõudmist vastas elektroodini ning raisku minemist. Paljud tänapäevased OLED-id koosnevad lihtsast kahekihilisest struktuurist - juhtiv kiht ja kiirgav kiht.
*Anood (läbipaistev) – anood eemaldab elektrone (lisab elektron-auke) kui vool läbib seadet.
 
*Orgaanilised kihid – need kihid tehakse orgaanilistest molekulidest või polümeeridest.
 
::* Juhtiv kiht – see kiht tehakse orgaanilisest plast molekulidest, mis transpordivad elektron-augud anoodist katoodi poole.
Energiasäästlikud OLED-id, mis kasutavad väikesi molekule lõi esmalt Dr. [[Ching W. Tang]] [[Easman Kodak]]-is. Tavaliselt termin OLED viitabki sellist tüüpi seadmele, mis kasutab väikesi molekuli, kuigi ka termin SM-OLED (''ing. k.'' small molecul OLED) on kasutuses.
 
Väikesi molekule kasutava seadme tootmine tavaliselt tähendab kuum aurustumist vaakumis. See muudab tootmisprotsessi kallimaks ning piirab kasutamist suurtes seadmetes. Erinevalt polümeer põhistest seadmetest, võimaldab vaakum-sadestamise protsess võimaldab teha hästi kontrollitud, homogeenseid kihte ning ehitada väga keerulisi mitme kihilisimitmekihilisi struktuure. See kõrge paindlikus kihtide tegemisel, mis võimaldab teha täpselt laengut juhtivaid ning blokeerivaid kihte, on peamine põhjust, miks väikeste molekulidega OLED-id on nii effektiivsed.<ref name="eng"></ref>
 
===Polümeer valgust eraldavad dioodid===
Polümeer valgust eraldavad dioodid (PLED) koosnebkoosnevad elektroluminestsentsest juhtivast polümeerist mis eraldab valgust kui panna ta voolu alla. Polümeer OLED-id on üsna effektiivsed ning nõuavad üsna vähe energiat toodetava valguse koguse kohta.
 
Vaakum-sadestamine ei sobi õhukeste polümeeri kihtide tegemiseks. Polünoome saab töödelda aga lahuses ning kasutatakse nii öelda keerd katmise (''ing. k.'' spin coating) tehnoloogiat, et valmistada väga õhukesi polümeeri kihte. See meetod sobib paremini suurte kilede tegemiseks kui kuum aurustumine. Vaakum ei ole vajalik ning kiirgava kihi saab kanda substraadile ka inkjet tehnoloogia abil, mida kasutatakse tänapäevastes printerites. Ent järgnevate kihtide pealekandmine kipub hävitama juba olemasolevaid kihte, seega mitmekihiliste keeruliste struktuuride moodustamine on väga keeruline selliste meetoditega. Metallist katood tuleb võib olla ikkagi vaakum-aurustumise võttega peale kanda.<ref name="eng"></ref>
 
==Seadme arhitektuur==
TõnisP
39

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/2288087"