Jõesäng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitega tõik |
par |
||
5. rida:
Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõe[[kallas]]teks. Harilikult nimetatakse neid vasakuks ja paremaks kaldaks. Kui seista keset jõge või jõe kohal ja vaadata jõevoolu suunas ehk allavoolu, jääb vasak kallas vasakule ja parem kallas paremale.
Looklevatel ehk [[meander|meandeerunud]] jõgedel saab eristada [[põrkeveer]]u (põrkekallast) ja selle vastaskaldal asuvat [[laugveer]]u. [[Coriolisi jõud|Coriolisi jõu]] tõttu uhuvad [[põhjapoolkera]]l jõed rohkem paremat kallast, [[lõunapoolkera]]l vasakut <ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 59</ref>.
Põrkeveeruga külgnevat ala nimetatakse [[sängisüvik]]uks, jõesängi sirget ja madalamat osa aga [[põikmadal]]aks. Jõesängi pikiprofiilis need kaks vahelduvad.
Kui jõe [[vooluhulk]] allavoolu järjest suureneb, siis suureneb jõesängi laius märksa rohkem kui jõe sügavus. Vooluhulk suureneb sellepärast, et jõkke suubuvad [[lisajõgi|lisajõed]], mis oma vee kaasa toovad. Sageli avanevad jõesängis [[allikas|allikad]], mistõttu jõevool võib allavoolu suureneda isegi siis, kui ühtki lisajõge juurde ei voola ja vooluhulga suurenemise põhjust ei paista.
| |||