Vikipeedia

Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
Mõisas sündis [[Alexander Theodor von Middendorff]].
 
== Ajalugu ==
==Pööravere mõis ja selle omanikud==
[[1624]]. aastal oli [[Pööravere]] piirkond oma halvasti haritud 13 [[adramaa]]ga veel [[Tori mõis]]a all ning hilisema Pööravere mõisa maadel elas [[Pörafere Clausz]], kes oli ametilt sepp. Hiljem sai [[Pärnu krahvkond]] piirkonna maad omale. Omaaegne Pärnu krahvinna [[Magdalena von Thurn]] laskis peale seda, kui Pärnu krahvkond 2. oktoobril [[1625]] tema mehele [[lään]]istati, siia mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja [[Lehtmetsa]] külla ümber asustada.
[[1661]] a. 8. aprillil anti mõis kantsler [[Magnus Gabriel de la Gardie]]'le, [[1681]] läks mõis aga redutseerimisele (resulutsioon selle kohta on 5. augustist 1682).
 
Veel [[1780]]. aastal oli mõis riigi omanduses ning sellel ajajärgul oli siin omapärane traditsioon. Nimelt olid külvitöödel oma koormise päevi tegevad talupojad olnud mõisa leival.
[[1624]] aastal oli [[Pööravere]] piirkond oma halvasti haritud 13 adramaaga veel [[Tori mõisa]] all ning hilisema Pööravere mõisa kohal elas
[[Pörafere Clausz]], kes oli ametilt sepp.
Hiljem sai Pärnu krahvkond piirkonna maad omale.
Omaaegne Pärnu [[krahvinna von Thurn]] laskis peale seda, kui Pärnu krahvkond [[2. oktoobril 1625]] tema mehele läänistati,
siia mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja [[Lehtmetsa külla]] ümber asustada.
[[1661.a. 8. aprillil]] anti mõis kantsler [[Magnus Gabriel de la Gardie’le]] [[1681]] läks aga redutseerimisele (resulutsioon selle kohta on 5. aug.
1682.).
Veel [[1780]] aastal oli mõis riigi omaduses.[[ 18. sajandil]] kui Pööravere oli veel riigi mõis, on siin omapärane traditsioon olnud.
Nimelt on külvitöödel oma koormise päevi tegevad talupojad olnud mõisa leival.
Dotatsioonina läheb Pööravere hiljem[[ Magd. Chr. de la Gardie’le]] Lesestunud [[krahvinna Magdalena Christina de la Gardie]] sünd.
[[krahvitar Stenbock]] müüs oma poja [[krahv Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul [[8. märtsil 1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]]
(Pärivere) veski ja samanimelise talu 3 000 hõbe- ja 2 000 bankorubla eest [[Are mõisaomanikule major Carl Gustav v. Fischbach’ile.]]
Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua [[Magdalena Christina de la Gardie]] surma, kuulutati tema pärandi kohta välja konkurss,
kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale ja [[10. okt. 1807]] oli enampakkumine ning [[26. veebr. 1808]] müüdi mõis 48 000 hõberubla
eest leitnant[[ Adolph v. Oettingen]]’ile. Viimane pantis selle [[15. märtsil 1817]] aastal vennastele,
kapt. Eduard’ile ja tema vennale pärastisele salanõunikule ning rüütlile [[Theodor Johann v. Middendorff]]’ile 10. aasta peale 45500 hõberubla eest.
Tehing kinnitati [[19. juulil 1818]] Kuna Eduard loobus pandiõigusest vend [[Theodor Johann]]’i kasuks, sai viimane [[10. mail 1820]] mõisa
pärisomanikuks.
Ametlikult aga [[5. okt. 1820]] Oma testamendiga [[23. juulist 1851]] ja selle lisaga [[15. oktoobrist 1853]] asutas [[Theodor Johann v. Middendorff]]
[[Pööravere]], [[Hellenurme]] ja [[Samhofi]]koos [[Salloall mõisatest majoraadi]],
mis peale tema surma läks pärandaja ainukese poja, tõelise riiginõuniku, akadeemiku, erukreisisaadiku ja rüütli dr. med. [[Alexander Theodor v.
Middendorff]]’i (06. 08. 1815 - 16. 01. 1894.) omandiks.
Viimane võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]] Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. [[1857]] aastal asus ta põllumehena elama
Tartumaale [[Hellenurme mõisa]] Oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige jne.
[[Pööraveres]] oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd ardenni tõugu hobuseid. Ta oli Eesti punase veise ja tori hobusetõu aretaja.
Peale selle oli siin veel[[ Viinavabrik]] ja [[tuuleveski]].
Tema ajal vaheldusid mõisas sageli rentnikud.
Mõisa valitsejate vahetuse ajal [[1873]]. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et siis ei olnud Pööraveres veel ühtegi talu päriseks ostetud.
Mõisa alla kuulusid toll ajal külad:[[ Mõisaküla, Leho, Soosalu, Eametsa ja Tühjasmaa]] (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli siis palju
tuuleveskeid
ning tema ei mõistnud, kuidas neil kõigil tööd jätkus.
Mõned agaramad möldrid ostnud vilja kokku, jahvatanud oma veskites selle ära ja viinud siis [[Sindi]] või [[Pärnu]] turule.
Pärast [[Alexander Theodori]] surma [[1894]] aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg [[Ernst v. Middendorff]] (10. 01. 1851. - 19. 04. 1916.),
kelle elukohaks oli samuti [[Hellenurme]].
Pärast [[Eesti iseseisvumist]] viimaselt mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati [[1920]]-ndal aastal [[18 krundiks]].
Pööraveres oli omaajal uhke mõisahoone koos liigirikka pargiga.
[[Alexander Middendorff]]’i istutatud pargis kasvab praegugi [[Kaug-Idast]] toodud puid nagu [[siberi nulg]], [[seedermänd]], [[amuuri korgipuu]],
mida ta oma reisidelt kaasa tõi.
Tema saatjaks rännakutel [[Põhja-Siberisse]] ja [[Kaug-Itta]] oli siinne talupoeg [[M. Fuhrmann]].
 
Dotatsioonina läheb Pööravere hiljem [[Magdalena Christina de la Gardie]]'le. Lesestunud krahvinna de la Gardie (sündinud
krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv [[Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul 8. märtsil [[1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]] (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3 000 hõbe- ja 2 000 bankorubla eest [[Are]] mõisaomanikule major [[Carl Gustav von Fischbach]]ile.
Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma, kuulutati tema pärandi kohta välja konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. 10. okt. [[1807]] toimunud enampakkumise käigus müüdi mõis 26. veebruaril [[1808]] 48 000 hõberubla eest leitnant [[Adolph von Oettingen]]ile. Viimane pantis selle 15. märtsil [[1817]]. aastal vennastele, kapten Eduardile ja tema vennale, pärastisele salanõunikule ning rüütlile [[Theodor Johann von Middendorff]]ile kümne aasta peale 45 500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil [[1818]]. Kuna Eduard loobus pandiõigusest venna kasuks, sai viimane 10. mail [[1820]] mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. oktoobril 1820. Oma testamendiga 23. juulist [[1851]] ja selle lisaga 15. oktoobrist [[1853]] asutas Theodor Middendorff [[Pööravere]], [[Hellenurme]] ja [[Samhofi]] (koos [[Salloall]]ia) mõisatest majoraadi, mis peale tema surma läks pärandaja ainukese poja, tõelise riiginõuniku, akadeemiku, erukreisisaadiku ja rüütli dr. med. [[Alexander Theodor von Middendorff]]i (06. 08. 1815 – 16. 01. 1894) omandiks.
 
Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis|eesti punase veise]] ja [[tori hobusetõug|tori hobusetõu]] aretaja. Peale selle oli siin veel [[viinavabrik]] ja [[tuuleveski]]. Tema ajal vaheldusid mõisas sageli rentnikud. Mõisa valitsejate vahetuse ajal [[1873]]. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et siis ei olnud Pööraveres veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid tol ajal järgmised külad: [[Mõisaküla]], [[Leho]], [[Soosalu]], [[Eametsa]] ja [[Tühjasmaa]] (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli siis palju tuuleveskeid ning tema ei mõistnud, kuidas neil kõigil tööd jätkus. Mõned agaramad möldrid ostnud vilja kokku, jahvatanud oma veskites selle ära ja viinud siis [[Sindi]] või [[Pärnu]] turule.
[[1872]] rajatud endine [[pööravere mõisa park]] kuulub praegu looduskaitse alla.
Pärast [[Alexander Theodori]] surma [[1894]]. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg [[Ernst von Middendorff]] (10. 01. 1851. – 19. 04. 1916.), kelle elukohaks oli samuti [[Hellenurme]]. Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati [[1920]]. aastal 18. krundiks. Pööraveres oli peale uhke mõisahoone ka liigirikas park, kuhu Alexander Middendorff istutas [[Kaug-Idast]] toodud puid, nagu [[siberi nulg]], [[siberi seedermänd]], [[amuuri korgipuu]] jt. Tema saatjaks rännakutel [[Põhja-Siberisse]] ja [[Kaug-Itta]] oli siinne talupoeg M. Fuhrmann.
 
[[1872]]. aastal rajatud endine Pööravere mõisa park kuulub praegu looduskaitse alla.
[[1974]] aastal avati pargis [[A. Middendorff]]’i mälestuseks mälestuskivi.
 
[[1974]]. aastal avati pargis A. Middendorffi mälestuseks mälestuskivi.
==Mõisa omanikke==
 
== Mõisa omanikke ==
Magdalena von Thurn 1625–?
 
Magnus Gabriel de la Gardie 1661–1681
[[Krahvinna von Thurn]] 1625 - ?
 
Kuulus riigile 1681–1782?
[[Magnus Gabriel de la Gardie]] 1661 - 1681
 
Magdalena Christina de la Gardie (sündinud Stenbock) ?–1807
Kuulus riigile 1681 - veel 1782
 
Adolph von Oettingen 1807–1817
[[Magdalena Christina de la Gardie]] (s.Steenbock) ? - 1807
 
Heinrich ja Theodor von Middendorffid 1817–1820
[[Adolph v. Oettingen]] 1807 - 1817
 
[[HeinrichTheodor jaJohann Theodor v.von Middendorff]]’id 1817 - 18201820–?
 
[[TeodorAleksander JohannTheodor v.von Middendorff]] 1820 - ?1892–1895
 
dr.Ernst [[Aleksander Theodor v.von Middendorff]] oli 1892 - 1895 1895–?
 
== Mõisahoone ==
[[Ernst Aleksander v. Middendorff]] 1895 - ?
Mõisa härrastemaja on suur kahekorruseline keldritega kivi maja olnud. Esimene korrus ehitatud 19. sajandi esimesel poolel, II korrus ehitati 1873. Mõisahoone oli neo[[gooti stiil]]is. Hoone oli suurem kahekordne kõrge soklikorrusega kivihoone. Esimene korrus on laotud paekivist, teine korrus segus maakividega. Hoone esiküljel oli kitsas eenduv kesk[[risaliit]] ja vasakul tiival kitsas külgrisaliit. Seinapüindu liigendavad kitsas sokli[[karniis]] ja lai, profileeringuga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega. Hoone keldrid on võlvitud ristvõlvlagedega.
 
1905. aasta 15. detsembril asetleidnud sündmuste ajal aga põletati mõisahoone koos [[viinavabrik]]uga maha ning jäi taastamata.
 
Praeguseks on säilinud endisest härrastemajast vaid varemed. Varemeid on säilinud ka teistest mõisahoonetest. Endistest hoonetest on järel veel vaid valitsejamaja. Härrastemajaga samal ajal maha põletatud viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on üks ümbruskonna suuremaid olnud. Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all ja mõningad armetus olekus abihooned. Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (Annamõis), mis on oma nime saanud omaaegse mõisapreili nime järgi. See rajati [[1825]]. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast Eesti iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja.
==Mõisahoone==
 
== Allikad ==
Mõisa härrastemaja on suur kahekorruseline keldritega kivi maja olnud.
* Pööraver Päevaleht, 25. august 2007, autor Ülle Kask
Esimene korrus ehitatud [[19.s .I p.]],
II korrus ehitati [[1873 Mõisahoone]] oli [[neogooti stiilis]].
Hoone oli suurem kahekordne kõrge soklikorrusega kivihoone.
hoone alakorrus on varasem, laotud paekivist, teine korrus hilisem segus maakividega.
hoone esiküljel oli kitsas eenduv keskrisaliit ja vasakul tiival kitsas külgrisaliit.
seinapüindu liigendavad kitsas soklikarniias ja lai, profileeringuga korrustevaheline vöö.
Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega.
Hoone keldrid on võlvitud ristvõlvlagedega.
 
== Vaata ka ==
[[1905. aasta 15. detsembril]] asetleidnud sündmuste ajal aga põletati mõisahoone koos [[viinavabrikuga]] maha ning jäi taastamata.
 
Praeguseks on säilinud endisest härrastemajast vaid varemed.
Varemeid on säilinud ka teistest mõisahoonetest.
Endistest hoonetest on järel veel vaid valitsejamaja.
Härrastemajaga samal ajal maha põletatud viinavabriku müüridest võib aga järeldada, et see on üks ümbruskonna suuremaid olnud.
Praeguseks on endisest uhkest mõisa keskusest järel vaid liigirikas park, mis on kaitse all ja mõningad armetus olekus abihooned.
Mõisal oli ka abimõis [[Annenhof]] (Annamõis), milline on oma nime saanud omaaegse mõisapreili nime järgi.
See rajati endise Riimiküla asemele [[1825]] Pärast Eesti iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis 5 krundiks ja jagati nagu peamõis
maasoovijatele välja.
 
==Allikad==
* PÖÖRAVERE PÄEVALEHT 25. august 2007, autor Ülle Kask
 
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
 
==Välislink Välislingid ==
*[http://www.mois.ee/parnu/pooravere.shtml Pööravere mõisast Eesti mõisaportaalist]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pööravere_mõis"