Vikipeedia

Kollane mänd: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Zosma (arutelu | kaastöö)
5525 muudatust
Resümee puudub
49. rida:
Täpsustuseks peab lisama, et teadlaste hulgas puudub praegusel ajal üksmeel kollase männi [[taksonoomia]] täpsel määratlemisel. Osad teadlased (F. Lauria, M. Frankis) soovitavad liigi jaotamist neljaks alamliigiks ning lisada neile ka [[arisoona mänd]] (''Pinus arizonica''). Samuti käsitlevad [[USA]] teadlased juba praegu arisoona mändi kollase männi teisendina (''Pinus ponderosa'' var. ''arizonica'') ning seetõttu on nende poolt loodud kollase männi areaali kaardile lisatud ka arisoona männi levila.<ref name="conifers"/>
 
== KirjeldusBotaanilised tunnused ==
[[Pilt:Pinus ponderosa subsp. ponderosa cones and shoots 1.JPG|thumbpisi|left|Käbid ja okkad]]
[[Pilt:Pinus ponderosa scopulorum pollen cones.jpg|thumbpisi|left|Isasõisik]]
Kollane mänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, eluiga on tavaliselt 300–600, harva kuni 1000 aastat<ref name="fed2.2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/pinpons/all.html| Pealkiri = ''Pinus ponderosa'' var. ''scopulorum''| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 16.06.2010| Keel = inglise}}</ref>. Puu kasvab tavaliselt 30-50 m kõrguseks, maksimaalne registreeritud kõrgus on 73 m<ref name="bigtrees">{{netiviide | URL = http://www.americanforests.org/resources/bigtrees/register.php?details=3961| Pealkiri = Pacific ponderosa pine| Väljaanne = www.americanforests.org| Kasutatud = 16.06.2010| Keel = inglise}}</ref>.
 
71. rida:
== Levikuala ja ökoloogia ==
Kollase männi levila paikneb üsna suurel territooriumil [[Põhja-Ameerika]] lääneosas, ulatudes põhjas [[Kanada]] [[Briti Columbia]] lõunaosani ning lõunas [[Mehhiko]] [[Coahuila]] ja [[Sonora]] osariigini. Kasvukohtadeks on peamiselt mäed, kus ta levik ulatub kuni 3050 m kõrgusele merepinnast.
[[Pilt:Bryce Canyon 1 md.jpg|thumbpisi|left|Kollane mänd Bryce Canyoni rahvuspargis]]
Kasvukoha kõrgused piirkonniti:<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/pinus/ponderosa.htm| Pealkiri = ''Ponderosa pine''| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 16.06.2010| Keel = inglise}}</ref>
{| border=13
! Piirkond
! Kõrgus merepinnast, m
108. rida:
 
=== Kollase männi metsad ===
Kollane mänd kasvab tavaliselt puhaspuistus või okaspuu [[segamets]]ades. Ajaloo jooksul on olulist rolli tema levila säilimisel ja suurenemisel olnud metsapõlengutel. Kuigi seemikud hukkuvad tules, suudab kollane mänd tänu paksule korbale põlengutele üsna hästi vastu pidada. Konkureerivad puuliigid nagu varjutaluv [[hiigelnulg]] ja [[harilik ebatsuuga]] on nooremas eas tulele vähem vastupidavad ning seetõttu on nad tules hukkunud. Viimase 50 aasta jooksul on aga inimene sellesse protsessi sekkunud metsapõlengute piiramisega. Täiskasvanud kollaste mändide väljaraiumisel ei takista enam miski varjutaluvamate puuliikide domineerimist. Sellisel viisil on levila loodeosas viimase 25 aasta jooksul kollane mänd välja tõrjutud umbes 2 milj.miljoni ha suuruselt territooriumilt.<ref name="fed1"/>
 
Peamised puuliigid, mis kasvavad piirkonniti koos kollase männiga:
118. rida:
 
=== Kollane mänd toiduallikana ===
[[Pilt:Porcupine NPS11952.jpg|thumb|rightpisi|[[Urson]] toitub kollase männi [[floeem]]ist]]
[[Jäneselised]] ja [[närilised]] toituvad kollase männi seemnetest kogu aasta jooksul. [[Urson]] toitub täiskasvanud kollase männi [[floeem]]ist, eelistades [[parasiit]]taimede poolt nõrgestatud puid. [[Ameerika punaorav]] (''Tamiasciurus hudsonicus'') ja oravaliik ''[[Sciurus aberti]]'' pesitsevad kollase männi metsades ja seemned on neile väga oluliseks toidutagavaraks. ''Sciurus aberti'' toitub ka kollase männi pungadest, võrsetest ja floeemist. Kahe oravaliigi kattumispiirkonnas tõrjub ''Sciurus aberti'' punaorava mägedes kõrgemale.<ref name="fed2.2"/>
 
126. rida:
 
== Paljunemine ==
[[Pilt:Aberts6.jpg|thumb|rightpisi|''Sciurus aberti'' aitab seemneid levitada]]
Kollane mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb [[seeme|seemnete]] abil. Käbikandvus võib alata avatud kasvukohtades 7-aastastel puudel ning head seemnesaaki annavad nad ligi 350 aastat. Kõige kvaliteetsemaid seemneid annavad puud vanuses 60–160 aastat. Tolmlemine toimub aprillist juunini sõltuvalt kasvukoha kõrgusest, [[laiuskraad]]ist ja ilmastikutingimustest. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta augustis-septembris, seemnete varisemine algab paari nädala jooksul peale valmimist ning kestab novembri lõpuni. Head seemneaastad esinevad 3–8 aasta järel. Seemneid levitab peamiselt tuul ning nendest toituvad närilised ja linnud.<ref name="fed1"/>
 
== Kasutamine ==
PuitKollase onmänni helekollakapuit tooniga,on üsna vaigune, sageli rohkete oksakohtadega, [[maltspuit]] on kollakasvalge, lülipuit on kollkaspruun kuni punakaspruun. Kvaliteetsem puit hinnatud ja oluline toormaterjal ehisliistude, kappide, uste, akende, raamide, saeveskitoodete jm tootmisel. Madalama kvaliteediga puitu kasutatakse saematerjalina, kastide, aluste jm valmistamisel.<ref name="fed2.1"/>
 
Puidu füüsikalised jatähtsamad füüsikalis-mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="wood">{{netiviide | URL = http://www.naturallywood.com/uploadedFiles/General/Wood_Products/Tree-Species-Ponderosa-Pine.pdf| Pealkiri = Ponderosa pine| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.naturallywood.com| Aeg = | Koht = | Väljaandja = FPInnovations - Forintek| Kasutatud = 15.06.2010| Keel = inglise}}</ref>
[[Pilt:Truck load of ponderosa pine, Edward Hines Lumber Co, operations in Malheur National Forest, Grant County, Oregon, July 1942.jpg|thumb|rightpisi|Koormatäis kollase männi puitu]]
{| class="wikitable"
! Omadus
139. rida:
! Ühik
|-
| [[Tihedus]], õhkkuiv puit•puit*
| 459
| kg/m³<sup>3</sup>
|-
| [[Erikaal]], õhkkuiv puit•puit*
| 0,44
| -
151. rida:
| N
|-
| [[Elastsusmoodul]], värske puit / õhkkuiv puit•puit*
| 7790 / 9510
| MPa
|-
| [[Paindetugevus]], värske puit / õhkkuiv puit•puit*
| 39,3 / 73,3
| MPa
|-
| [[Survetugevus]], (õhkkuiv puit•puit*) pikikiudu / ristikiudu
| 42,3 / 5,22
| MPa
|-
| [[Nihketugevus]], õhkkuiv puit•puit*
| 7,03
| MPa
|-
| [[Lõiketugevus]], õhkkuiv puit•puit*
| 48,3
| N/mm
|-
| [[Ruumala]] kahanemine, õhkkuiv puit•puit*
| 6,1
| %
|-
õhkkuiv|colspan="3" puit•|* – niiskusesisaldus 12 %.▼
|}
▲õhkkuiv puit• – niiskusesisaldus 12 %
 
Dekoratiivse välimusega kollast mändi kasvatatakse ilupuuna aedades ja parkides. Põhja-Ameerikas kasutatakse teda tihti ka maanteeäärsete metsade esteetilise väärtuse tõstmisel<ref name="fed1"/>. Kaljumäestiku piirkonnas kasutatakse laialdaselt pinnase stabiliseerimiseks [[erosioon]]i ja [[maalihe]]te vastu ning [[vesikond|vesikonna]] kaitsmiseks, harvem kaevanduspiirkondades tööstusmaastike metsastamiseks.<ref name="fed2.1"/>
 
== Kasvatamine Eestis ==
[[Pilt:Kollane mänd TPK.jpg|thumb|rightpisi|Kollane mänd Tartu [[puukooli park|puukooli pargis]]]]
Kollane mänd introdutseeriti meile 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses, kuid on siiani üsna vähe levinud. Väga oluline on seemnete päritolu, kuna loodusliku levila lõunapiirkonnas kasvavad puud on meil külmakartlikud. Põhja pool kasvavad kollased männid taluvad külma –29...–34° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. ''Conifer Cold Hardiness'', Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>. Hästi põuda taluvatele kollastele mändidele tuleks valida valgusküllased ja kuivemad kasvukohtad, kuna liigniiskust nad ei talu. Kuigi kollasel männil on pikad ja dekoratiivsed okkad, jääb tema võra meie kliimas küllaltki hõredaks. Eesti kõrgeimad kollased männid (umbes 15 m) kasvavad [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaias]]. Samuti võib meil kollast mändi leida [[Tartu puukool]]is ja selle kõrval olevas [[puukooli park|pargis]], [[Emajõeäärne dendropark|Emajõeäärses dendropargis]] jm.<ref name="okaspuud">[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004. </ref>
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_mänd"