PlayStation 2: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
39. rida:
Mänguseisude salvestamiseks kasutab PS2 standardselt 8MB mälukaarti, millel on Sony [[MagicGate]] krüpteering. Viimasega püüti takistada mälukaartide valmistamist teiste tootjate poolt, kes ei taha osta Sonylt vastavat litsentsi. Sellest hoolimata on suudetud turule tuua mitmeid kaarte, mis pole Sony toodang ning mille kasutusvõimalused ja maht ületavad orinaali näitajaid. Sellised on näiteks Datel Max Memory (16MB, 32MB või 64MB) ja Memor32. Viimasel on 32MB-ne mälumaht ning võimaldab kaarti USB kaudu arvutiga ühendada. Seeläbi saab kopeerida faile kaardilt arvutisse ja vastupidi. Puuduseks on, et seadmed pole ametlikult Sony poolt toetatud ning ei ühildu 100% kõigi mängudega.
Konsoolil on veel 2 USB ja üks IEEE 1394 pesa. Alates mudelist SCPH-50000 vahetati IEEE 1394 välja infrapuna pordi vastu. Ülidselt saab USB-d kasutada ainult PS2-le mõeldud seadmete ühendamiseks. Näiteks [[EyeToy]] kaamera, Playstation 2-e klaviatuur või hiir.
==Võrgus mängimise võimalused==
PS2 toetab ka võrgus mängimist. [[2003]]. aastal tuli (Euroopas) müüki Network Adaptor ([[võrguadapter]]), mis tegi võimalikuks PS2-ga võrgus mängimise, samuti liituda PS2 online-kogukonnaga Central Station. "Slim
Võrgutoe edendamiseks lõi Microsoft Xbox Live'i, mis oli ühtne keskkond võrgus mängimiseks ja mida kasutasid kõik mängud, millele oli loodud võrgus mängimise võimalused. PS2 liikus selles suhtes teises suunas. Konkreetse mängu võrgutoe ja serverite eest pidi hoolitsema mängutootja või levitaja ehk puudus ühtne süsteem. See oli ka üheks põhjuseks, miks võrgus mängimine PS2-l ei saavutanud nii suurt populaarsust nagu Xboxil.
Kõik mängud, mis on välja tulnud 2003. aastal ja pärast seda kasutavad nn. "Dynamic Network Authentication Systemit", lühidalt DNAS. See peaks takistama piraatlust ja petukoodide kasutamist. Sellest hoolimata on leiutatud viisid turvasüsteemist mööda hiilimiseks.
Ajapikku on mitmed tootjad oma mänguserverid kinni pannud, mistõttu ei saa enam mitmeid mängu võrgus mängida. Siiski on koostatud programm mis mõngingate mängude puhul võrgutoe taastab ametliku mänguserveri olemasoluta.
==Muudatused riistvaras==
PS2 riistvaras on aja jooksul toimunud mitmeid muudatusi nii väliselt kui ka seesmiselt. Eristatakse üldiselt kahte erinevat versiooni numeratsiooni. Ametlikku, mis näeb välja näiteks järgmine: SCPH-50000 või SCPH-70004. Viimane number näitab piirkonda, kus konsooli kasutada saab või pigem, millise regiooni mängud on antud konsoolil mängitavad. Näiteks 0 viitab Jaapanile ja 4 Euroopale. Konsooli modifitseerimata või muid nippe kasutamata pole võimalik Jaapani regioonile mõeldud mänge Euroopa konsoolil mängida. Sama kehtib ka DVD filmide kohta.
Riistvara häkkerite poolt on kõnekeelde sattunud lühikesed versiooninumbrid V0, V1, V2, V3, ..., V18. V1-V11 puhul on tegemist "fat" mudeliga, alates V12-st räägitakse "slim" mudelist. Hetkel kõige uuem on V18 (SCPH-9000x).
Esimesed 3 (SCPH-10000, SCPH-15000, and SCPH-18000) PS2 versiooni jõudsid müüki ainult Jaapanis. Neil puudus kõvaketta lisamise võimalus ja DVD filmide dekodeerimine polnud riistvaraliselt toetatud, seetõttu tuli mälukaardile kopeerida lisatarkvara, mis oli kaasas eraldi CD-Romil. V3- oli oma mitme erineva omavahel ühendatud trükiplaadiga üsna erineva ehitusega võrreldes järgnevate versioonidaga. V4-l oli juba kõik komponendid, välja arvatud toide, paigutatud ühisele trükiplaadile. V5 muudatused olid väga minimaalsed. V6-l keerati ainult ringi Power/Reset lüliti ühendus emaplaadiga, et takistada modifitseerimiskiipide kasutamist, mis ei vajanud jootmist. V7 ja V8
muudatused oli samuti väga minimaalsed.
==Linux PS2-l==
PS2-l on võimalik kasutada Linuxit, mis annab konsoolile [[koduarvuti]] funktsionaalsuse. Selleks on kaks võimalust.
| |||