Redaktsioon: 2. detsember 2010, kell 09:15 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust P Tühistati kasutaja Ivo Vahur (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ArthurBot. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. detsember 2010, kell 12:48 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib propositsioonilise hoiaku sisust; propositsiooniks võidakse nimetada ka [[väitlause]]t}} '''Propositsioon''' on see, mida [[uskumus]]e puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, [[teadmine\|teadmise]] puhul teatakse jne, ehk teisisõnu [[propositsiooniline hoiak\|propositsioonilise hoiaku]] [[sisu]]. Propositsioon on see, mida saab uskuda – või ka mitte uskuda. Propositsiooni saab uskuda, väita, eitada või ka lihtsalt mõelda või üldse mitte mõelda. Propositsioon on see, mida [[väide\|väite]] väljaütlemisel väidetakse või mida ilma väitmiseta väljendatakse [[kõrvallause]]s. Paljude filosoofide meelest on just propositsioonid esmases mõttes [[tõesus\|tõesed]] või [[väärus\|väärad]]. ~~[[Keskaja ladina keel\|Keskaja ladina keel]]es kasutati sõna „''propositio''“ ’propositsiooni [[märk\|märgi]]’ tähenduses.~~ Propositsiooni võiks ka defineerida kui seda, mis on ühine väitlausele ja selle [[tõlge\|tõlkele]], väitlausele ja selle samatähenduslikule [[parafraas]]ile samas keeles ning väitlausele ja selle kontekstist tulenevale teisendile. Propositsioone vaadeldakse tavaliselt [[abstraktne objekt\|abstraktsete objektidena]]. ==Alternatiivsed tähendused== [[Keskaja ladina keel\|Keskaja ladina keel]]es kasutati sõna "''propositio''" 'propositsiooni [[märk\|märgi]]' tähenduses. Mõned filosoofid järgivad seda keelekasutust ning nimetavad propositsioonideks [[väitlause]]id. ==Propositsioone väljendatakse lausetega== Propositsioone väljendatakse [[lause]]tega. Tavaliselt väljendatakse propositsioone [[mõtestatud lause\|mõtestatud]] [[jutustav lause\|jutustavate lausetega]] ehk [[väitlause]]tega (mis erinevad [[küsilause]]test ja [[käsklause]]test). ~~Jutustavad laused~~Väitlaused, küsilaused ja käsklaused on üksteisest eristatavad [[grammatiline vorm\|grammatilise vormi]] järgi, kuid pole sugugi välistatud, et küsilauset kasutatakse millegi väitmiseks või käskimiseks („Kas kaks korda kaks ei ole mitte neli?“, „Kas sa võtaksid oma jala eest ära?“), käsklauset kasutatakse millegi väitmiseks või küsimiseks („Usu, et ma armastan sind!“, „Ütle mulle oma telefoninumber!“) ja jutustavat lauset kasutatakse millegi küsimiseks või käskimiseks („Ma tahaks ikkagi teada, kuidas sa siia said.“, „Nüüd sa pead ütlema, keda sa Peetri juures nägid.“). Erinevad laused võivad väljendada üht ja sama propositsiooni.

Propositsioon: erinevus redaktsioonide vahel