Gneiss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Gneisis vahelduvad [[suunatud tekstuur]]iga [[mineraal]]iterad ja terad, millel eelistatud orientatsioon valdavalt isomeetrilise kuju tõttu puudub. Sellistest vahelduvatest kihtidest koosnev tekstuur annabki gneisile iseloomuliku välimuse. Suunatud tekstuur on reeglina vähem kui pooltel gneisi koostises olevatest mineraaliteradest.
Gneiss on [[Regionaalne moone|regionaalse moonde]] [[kivim]]. Ta sisaldab enamasti peamiselt [[kvarts]]i ja [[päevakivi]], kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Gneisile on olemuslik [[moondeaste]] ning gneisiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti [[savi]] või [[muda]]. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib [[settekivim]] [[savikilt]], mille [[moone (geoloogia)|moondumise]] produkt on [[kilt]]. Kilt moondub edasi [[kristalne kilt|kristalseks kildaks]], mis omakorda [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid
Et nimetus "gneiss" ei ütle iseenesest koostise kohta midagi, lisatakse mõnikord põhinime ette gneisis valdava mineraali nimetus, näiteks "küünekivigneiss". Nimetuse esimene pool võib viidata ka [[Kivimi struktuur|struktuuril]]e ([[silmisgneiss]]), kivimilisel koostisel ([[granitoid]]ne gneiss) jne.
| |||