Hiigelnulg: erinevus redaktsioonide vahel

Hiigelnulg toodi Euroopasse 1830. aastal ja Eestisse 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses. Kesk-Euroopas hästi kasvava hiigelnulu kasvatamine Eesti sisemaal ei ole tema külmakartlikkuse tõttu kuigi perspektiivikas. Külmakahjustused tekivad puudel, kui temperatuurid langevad alla –18...–23° C<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>. Kasvatamist võiks katsetada [[Lääne-Eesti]] saartel ja rannikupiirkonnas. Eestis kasvavad suuremad hiigelnulud [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]], kus puude5-puulise grupi kõige suurema isendi kõrgus on kuni 19 m ja võra laius 4–6 m.<ref name="duurimused"> "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008. </ref> Üks 9 m kõrgune (2004. a. andmed) puu kasvab ka [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaias]]<ref name="okaspuud">[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004. </ref>.