Erinevus lehekülje "Leherood" redaktsioonide vahel

Lisatud 62 baiti ,  10 aasta eest
P
resümee puudub
(lisa)
P
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk pearoodu (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenud külgroodusid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood.
 
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse '''dihhotoomset roodumist''', mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''). Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas [[sulgroodne|'''sulgroodumise''']] või [[sõrmroodne|'''sõrmroodumisega''']], üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ehk [[kaarroodne|'''kaarroodumist''']]. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka [[võrkroodne|'''võrkroodseid''']] lehti.
 
[[Kategooria:Botaanika]]