Kasakad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
==Zaporižžja kasakad==
{{vaata|Zaporižžja kasakad}}
Ukrainas organiseerusid nad 15. ja 16. sajandil, mil põgenenud pärisorjad varjasid end [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]] [[stepp]]ides ([[Zaporižžja kasakad]]). 16. sajandi poliitilise kaose tõttu muutus kasaklus massiliseks. Kaitseks [[tatarlased|tatarlaste]] ja [[türklased|türklaste]] vastu organiseerisid nad sõjaväeüksused (''[[vataga]]'') ja rajasid kindlustatud laagreid (''[[sitš]]''). Nende keskus oli [[Zaporižžja Sitš]], mis 16. sajandi lõpus rajati ühele [[Dnepr]]i saarele. Selle järgi on nime saanud ka nende riigitaoline moodustis. Kasakate juht ([[ataman]] või [[hetman]]) valiti kord aastas. Sõjakäigu ajal oli [[koševoiataman]]il [[diktaator]]likabsoluutne võim. Rahuajal piirasid tema võimu [[must raada]] (kasakate üldkoosolek) ja polkovnikute raada.
 
Kasakad pidasid end Vene riigist ja Poolast sõltumatuks, kuid nad olid sellgipoolest nendele riikidele kaitsevägedeks; selle eest varustati neid nisu ja relvadega. Mõlemad riigid püüdsid kasakaid oma riiki integreerida. Ka kohalikud [[magnaadid]] püüdsid neid enda teenistusse värvata. Poola vägedes teenisid kasakad esimest korda [[Poola kuningas|kuningas]] [[Jan I Olbracht]]i Bukoviina sõjaretkel; nad olid seal peamiselt luurajateks ja teejuhtideks. Kasakate regulaarväeosad moodustati [[1572]] kuningas [[Zygmunt II August]] käsul. Siis koostati kasakate register (Poola kasakaüksuste loend) ning kuningas müüs ja annetas neile teatud eesõigusi. Sõjaväes teenisid [[registrikasakad]], kes olid [[Poola-Leedu]] riigi palgal, kuigi nad formaalselt allusid ainult [[registrivanem]]ale. Registri pidev muutmine oli üks [[kasakate mässud]]e (1625–1637) põhjusi.