Vaikne Don: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{See artikkel| räägib raamatust; filmi kohta vaata artiklit Vaikne Don (film)}} '''"Vaikne Don"''' (vene keeles Тихий Дон) on Mihhail Šolohhovi romaan. ...'
 
Resümee puudub
16. rida:
Juba ilmumise ajast saadik on see teos olnud üks 20. sajandi [[vene kirjandus]]e suuri mõistatusi ja vaidlusobjekte. Romaani ja selle autorsust on ümbritsenud teravate ideoloogiliste heitluste tulevärk, risti vastandlike tõlgenduste, oletuste ja legendide tihe padrik. Juba 1920. aastate lõpul räägiti [[Moskva]]s salapärasest eidekesest, kes käivat mööda toimetusi kaebamas, et tema punaste poolt tapetud poja käsikiri on avaldatud Šolohhovi nime all. Esimesed raamatud teose autorsuse kohta ilmusid 1970. aastate keskel [[Pariis]]is. Kirjandusteadlane [[Irina Medvedjeva-Tomaševskaja]] pakkus romaani autoriks unustatud kirjanikku, ent [[Doni kasakad|Doni kasakate]] elu suurepärast tundjat [[Fjodor Krjukov]]it (1870-1920), seda versiooni toetas oma saatesõnas [[Aleksandr Solženitsõn]].
Ühe usaldusväärsema uurijana paistab silma USA slavist [[Herman Ermolaev]], kes on mitmeid plagiaaditeooriaid väga asjalikult arvustanud (raamat "Mihhail Šolohhov ja tema looming", 2000). Ameerika kriitik [[Ernest Simmens]] on öelnud, et "[[Vaikne Don]]" on vaatamata [[poliitika]] üleküllusele eeskätt "suur ja liigutav armastuse lugu, võib-olla ainus tõeline armastusromaan [[nõukogude kirjandus]]es".
 
==Jätk==