Redaktsioon: 30. november 2010, kell 11:27 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 902 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. november 2010, kell 11:44 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 902 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2010}} {\| class="toccolours" border="1" style="float: right; border-collapse: collapse;" \| align="center" colspan=2 \| [[Pilt:Methane-2D-stereo.svg\|100px\|Metaan]] [[Pilt:Methane-3D-balls.png\|100px\|Metaan]] [[Pilt:Methane-3D-space-filling.svg\|100px\|Metaan]] [[Pilt:Ch4-structure.png\|100px\|Metaan]] \|- ! {{}} \| Üldandmed 74. rida ⟶ 75. rida: Metaan tekib looduses [[anaerobioos\|anaeroobsetes tingimustes]] [[mikroorganismid]]e ([[bakterid\|bakterite]]) elutegevuse käigus [[orgaaniline aine\|orgaanilise aine]], eriti [[tselluloos]]i lagunemisel ([[anaeroobne lagunemine]]). Seda esineb näiteks [[soo]]des ja [[muda]]stel aladel. Palju metaani on [[imetajad\|imetajate]] [[soolegaasid]]es ning seda eraldub ka mäletsejate [[sõnnik]]ust. [[Mäletseja]]te [[loomakasvatus\|kasvatamine]] on suurendanud metaani sisaldust atmosfääris. Arvatakse, et Maal elavad 1,3 miljardit veist paiskavad igal aastal õhku 70 miljonit tonni metaani, mis moodustab veerandi atmosfääri lisanduvast metaanist. Palju metaani tuleb ka [[riisipõld]]udelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Alates 19. sajandi algusest on metaani sisaldus atmosfääris karjakasvatuse, riisikasvatuse ja muu inimtegevuse tõttu kasvanud umbes 1,7 mahuprotsendi võrra. Inimese tervisele ja loodusele sellel otsest mõju ei ole, kuid metaan osaleb atmosfääris [[keemiline reaktsioon\|keemilistes reaktsioonides]] ning on üks olulistest [[kasvuhoonegaasid]]est. 1980ndatel oli metaani osatähtsus [[kasvuhooneefekt]]i kasvus umbes 15%. Võrreldes [[süsinikdioksiid]]iga on tal kõrge [[globaalse soojenemise potentsiaal]]: 72 (20 aasta lõikes) või 25 (100 aasta lõikes). Metaani eluiga atmosfääris on umbes 10 aastat. Teda kõrvaldab peamiselt [[keemiline reaktsioon\|reageerimine]] [[hüdroksüülradikaal]]idega (moodustuvad [[süsinkdioksiid]] ja [[vesi]]). Metaan on [[maagaas]]i (60–90%) ja [[soogaas]]i peamine komponent. Teda sisaldub ka [[kaevandusgaas]]is, [[naftagaas]]is ja [[tahkekütus]]te [[uttegaas]]ides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. 105. rida ⟶ 108. rida: ==Kasutamine== ~~Metaani~~Et metaani on palju saadaval, kasutatakse ~~peamiselt~~teda laialdaselt [[kütus]]ena ja [[soojuselektrijaam]]ades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub [[majapidamisgaas]]is. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt [[torujuhe\|torujuhtmetes]] ja [[vedelgaasitanker]]ites, samuti [[veoauto]]dega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. [[Katalüsaator]]ite otsimine, mis hõlbustaksid C-H-sideme purustamist metaanis ja teistes madalates [[alkaanid]]es, on sellepärast tööstuse jaoks olulised. 116. rida ⟶ 119. rida: Metaanist saadakse ka [[kiindrus]]t. ==Ajalugu== Metaani avastas ja isoleeris esimesena [[Alessandro Volta]] ajavahemikus 1776–1778, uurides [[Lago Maggiore]] [[soogaas]i. == Vaata ka ==

Metaan: erinevus redaktsioonide vahel