Metaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
74. rida:
Metaan tekib looduses [[anaerobioos|anaeroobsetes tingimustes]] [[mikroorganismid]]e ([[bakterid|bakterite]]) elutegevuse käigus [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]], eriti [[tselluloos]]i lagunemisel ([[anaeroobne lagunemine]]). Seda esineb näiteks [[soo]]des ja [[muda]]stel aladel.
Palju metaani on [[imetajad|imetajate]] [[soolegaasid]]es ning seda eraldub ka mäletsejate [[sõnnik]]ust. [[Mäletseja]]te [[loomakasvatus|kasvatamine]] on suurendanud metaani sisaldust atmosfääris. Arvatakse, et Maal elavad 1,3 miljardit veist paiskavad igal aastal õhku 70 miljonit tonni metaani, mis moodustab veerandi atmosfääri lisanduvast metaanist. Palju metaani tuleb ka [[riisipõld]]udelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Alates 19. sajandi algusest on metaani sisaldus atmosfääris karjakasvatuse, riisikasvatuse ja muu inimtegevuse tõttu kasvanud umbes 1,7 mahuprotsendi võrra. Inimese tervisele ja loodusele sellel otsest mõju ei ole, kuid metaan osaleb atmosfääris [[keemiline reaktsioon|keemilistes reaktsioonides]] ning on üks olulistest [[kasvuhoonegaasid]]est. 1980ndatel oli metaani osatähtsus [[kasvuhooneefekt]]i kasvus umbes 15%.
Metaan on [[maagaas]]i (60–90%) ja [[soogaas]]i peamine komponent. Teda sisaldub ka [[kaevandusgaas]]is, [[naftagaas]]is ja [[tahkekütus]]te [[uttegaas]]ides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb.
| |||