Redaktsioon: 29. november 2010, kell 16:31 redigeeri Ohpuu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 297 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2010, kell 16:47 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas. Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi peapiiskopkond\|Mainzi]], [[Trieri peapiiskopkond\|Trieri]] ja [[Kölni peapiiskopkond\|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond\|Saksi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik\|Böömi kuningas]] ja [[Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] [[kuldbulla]]ga. [[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri hertsog]] ning [[1692]] ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond\|Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog]]. [[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus. [[1803]]. aastal lisati kuurvürstide sekka veel [[Württembergi hertsogkond\|Württembergi]] ja [[Salzburgi hertsogkond\|Salzburgi hertsog]], [[Badeni markkrahvkond\|Badeni markkrahv]] ja [[Hessen-Kasseli maakrahvkond\|Hessen-Kasseli maakrahv]]. Kuna Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik kaotati juba [[1806]]. aastal, siis ei olnud viimastena tiitli saanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda ning reaalselt mõjutada keisririigi keisri valimist. ==Vaata ka==

Kuurvürst: erinevus redaktsioonide vahel