Kuurvürst: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1102 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas.
 
Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi]], [[Trieri peapiiskopkond|Trieri]] ja [[Kölni peapiiskopkond|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond|Saksi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik|Böömi kuningas]] ja [[Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] [[kuldbulla]]ga.
 
[[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri hertsog]] ning [[1692]] ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog]].
 
[[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus.
 
[[1803]]. aastal lisati kuurvürstide sekka veel [[Württembergi hertsogkond|Württembergi]] ja [[Salzburgi hertsogkond|Salzburgi hertsog]], [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahv]] ja [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseli maakrahv]].
 
Kuna Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik kaotati juba [[1806]]. aastal, siis ei olnud viimastena tiitli saanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda ning reaalselt mõjutada keisririigi keisri valimist.
 
==Vaata ka==
74 602

muudatust