Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
'''Kurelased''' ehk '''kuralased''' ehk {{kas|'''kuršid'''}}
Esimesed kirjalikud ülestähendused kurelaste kohta pärinevad 9. sajandist. Olid kõige kardetumad Läänemere mereröövlid kristliku maailma jaoks 11-13 saj.-l. Kroonikates on mainitud paljusi ühiseid sõjaretki eestlastega (arvatavasti rohkemalt saarlastega). Vanades kroonikates on läänemaailm paigutanud nad koos (praeguste) eesti alade, endiste preislaste, karjalaste, Soomes elavate rahvastega ühise nimetuse -idameeste-viikingite ( germaani k eastmann v estmann v jne ) hulka.▼
Kurelaste elualad piirnesid, idas liivlaste, kagus [[Zemgale]]s [[semgalid|semgalite]], lõunas [[žemaitid]]ega ja põhjas (üle mere) [[eestlased|eestlaste (saarlaste)]] aladega.
17. sajandil sulandusid kurelased koos latgalite ja semgalitega [[lätlased|läti]] rahvuseks. 1920-40a eesti teadlaste poolt külastatud Kuramaal elavad nn "liivlased " olid vast viimased kuralased{{lisa viide}}.▼
Esimesed kirjalikud ülestähendused kurelaste kohta pärinevad [[9. sajand]]ist.
[[Kategooria:Läti ajalugu]]▼
▲
[[1176]] või [[1177]]. aastal võitlesid kurelased ja eestlased taanlastega kahes lahingus [[Öland]]i saare lähistel<ref>[[Saxo Grammaticus]]e kroonika. “Taanlaste vägiteod” (Gesta Danorum)</ref>.
[[1187]]. aastal [[Sigtuna#Sigtuna hävitamine|vallutasid ja põletasid paganad]] (täpsed andmed puuduvad kas - eestlased/saarlased, [[karjalased]] või kurelased, või eestlased/saarlased ja kurelased, või eestlased/saarlased ja karjalased, või karjalased ja venelased) [[Rootsi]] esimese pealinna [[Sigtuna]] ning tapsid piiskop Johannese.
Kurelaste suhted ristiusku levitava piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]iga olid algselt rahumeelsed ning kurelased tegid Albertiga [[1201]]. aastal rahu ja ''rööwisiwad sest ajast saadik üksnes Skandinawia randu'', siiski püüdsid kurelased 1201 Riia linna vallutada. Kui ordu oli Eesti- ja Liivimaa juba vallutanud ja rahva ristinud, olivad kurelased veel [[paganad]].
{{tsitaat|Semgallimaalt oliwad Saksa preestrid aegsasti loodepool olevate kurelaste hulgas ristiusku wäljalaotada katsunud ja kurelaste kuninga Lammehini ristinud. Pea saiwad kurelased aru, et ristirahwa Iumal paljul wägewam on kui nende ebajumal Pehrkuns. Nad oliwad selle poolest weel kahewahel, missuguse ristirahwa riigi alla heita. Balduin arwas paraja aja olewat Riia piiskopi maid suurendada, läkitas preestrid Lammehini juurde, kellega nemad nõnda kaua kauplesiwad, kuni see aastal 1230 wabatahtlikult sakslaste alla heitis. Lammehin tegi 28. detsembril 1230 Durbenis Balduini enesega allaheitmise poolest järeltulewa sääduse: kurelased wõtawad ristirahwa preestrid wastu ja lasewad endid ristida; nemad teewad enestele kohuseks ristisõjawäega paganate wasta wõidelda; ka lubawad nemad paawsti poolt saadetud piiskopi sõna kuulda. Selle wastu tõotab Balduin paawsti nimel kurelastele igawest wabadust, kui nemad ristiusust mitte ära ei tagane. Aasta hiljem tegi Balduin teiste kurelastega sellesama kauba ja sel kombel oli ta kõik Kuramaa enese alla heitnud. Nüüd läkitasiwad kurelased saadikud Rooma ja kuulutasiwad paawstile, et nad teda oma waimulikuks pääks wastuwõtawad. Balduin sai see eest Gregòr IX. poolest Semgalli piiskopiks nimetatud. |[[Matthias Johann Eisen]]. Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu. Teine täiendatud trükk. Tartus. K. A. Raag'i kirjastus. 1913.|}}
Kurelaste elualade vallutamine ristisõja käigus toimus koos [[liivlased|liivlaste]] allutamisega, [[1236]]. aastal pärast [[Mõõgavendade ordu]] kaotust [[Saule lahing]]us ja saarlastepoolset ristiusust keeldumist, tõusid ka kurelased ja semgallid asusid vastupanekule, mis aga maha suruti ning Mõõgavendade ordu rajas oma tugipunktidena Kuramaale [[1244]]. aastal [[Goldingen]]i, [[Windaw]]i ja [[Hasenpot]]i kindlustatud kantsid.
[[1260]]. aastal toimunud [[Liivi ordu]] [[Durbe lahing]]us leedulastega otsustasid orduväkke sunnitud kurelased ja ühes nendega eestlased lahingust mitte osa võtta, et sakslaste alt vabaks saada. Nad lahkusid sõjaväljalt, mis oli ka osaline sakslaste katastroofilise kaotus tagajärjeks: ordumeister ja 150 orduvenda langesid. Järgnenud lühikese ajavahemiku jooksul kurelased ja saarlased ei tunnustanud avalikult sakslaste valitsust. Ristiusust taganenud saarlased annadsid alla varem, kuid kurelased alitusid alles [[1267]]. aasta erilepingu põhjal:
{{tsitaat|1) võtma vastu neile määratud preestrid, kuuletuma neile ja varustama neid kõige vajalikuga;
2) kaitsma preestreid vaenlaste eest nagu iseend;
3) laskma kogu rahvast, nii mehi, naisi kui ka lapsi preestritel ristida;
4) täitma teisi kristlaste riitusi;
5) vastu võtma neile paavsti poolt määratud piiskopi;
6) maksma piiskopile ja selle prelaatidele iga aasta sama palju, kui seda tehakse Ojamaal;
8) osalema paganatevastastes sõjakäikudes nii juba kristlaste hõivatud maa kaitsmiseks kui ka kristlike valduste laiendamiseks.|[[Tiina Kala]] [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-3_lk1-55.pdf Ristimine paganate ja kristlaste pilgu läbi]|}}
Osa Läänemere äärsel [[Kura poolsaar]]el elanud kurelasi jäi ilmselt [[Leedu]] ja [[Poola]] ning Saksa Ordu poolt vallutatud [[Preisimaa]] piirialadele ning seega ordu ülemvõimu alla. Liivimaa kurelased jagati Liivi ordu ja [[Liivimaa piiskoppide loend|Liivimaa piiskop]]i vahel ning ristiusustati lõplikult. Kura kuningad aga said olulisi privileege, eeskätt [[Kuldiga]] ümbruses. Kura kuningad olid vabad mehed sarnaselt läänimeestega, ent neil polnud alluvaid talupoegi. Neil ei olnud ka reaalkoormisi, aga makse maksta tuli kuningatelgi<ref>[[Kalle Kesküla]], [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=5486 Kurelased: nende lugu ja saatus läbi aegade], Saarte Hääl, 25. jaanuar 2008</ref>.
▲[[17.
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Läänemere ristisõjad]]
*[[Liivi ristisõda]]
*[[Kuramaa]]
▲[[Kategooria:Läti ajalugu]]
[[Kategooria:Soome-ugri maailm]]
[[af:Koere]]
[[an:Curs]]
|