Metaanibakterid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Metaanibakterid oksüdeerivad [[gaas]]ilise [[divesinik]]u, kasutades [[süsinik]]u allikana [[süsihappegaas]]i CO<sub>2</sub>.
 
Metaanibakterid elavad näiteks [[hapnikuvaba keskkond|hapnikuvabas]] [[mageveekogu]] [[põhjamuda]]s, [[märgala]]del, [[roiskvesi|roiskvees]], [[riisipõld]]udel, [[lehm]]ade ja [[termiit]]ide [[seedeelundkond|seedeelundkonnas]], [[biogaasi generaator]]ites ja [[jäätmed|jäätmetes]], kus nad võivad õhku paisata suures koguses metaani. Märgaladel on [[soogaas]]id metaanibakterite elutegevuse tulemus. [[Loomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimeste]] seedeelundkonnas tekivad nende elutegevuse tulemusena [[soolegaas]]id, mis väljuvad kehast [[röhitsus]]e või [[kõhutuul]]ena. [[Meresete]]tes leidub metaanibaktereid [[sulfaat]]ide leiukohtades pealmiste kihtide all, sest kõrgemal on konkurentsieelis merevee sulfaatide abil hingavatel bakteritel. Mõned metaanibakterid on [[ekstremofiilid]], elades näiteks [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikates]], sealhulgas [[ookean]]i põhjas. Neid leidub ka [[maakoor]]e [[kivim]]ites kilomeetrite sügavusel [[maapind|maapinnast]]. Mitme kilomeetri sügavuselt [[Gröönimaa]] [[jää]]st võetud [[igijää]]proovist leiti elusaid metaanibaktereid.
 
Metaanibaktereid on kirjeldatud üle 50 [[liik (bioloogia)|liigi]], mis on nende tegelikust arvust arvatavasti murdosa. Osa neist on ([[kokk|kokid]]), osa vardakujulised ([[batsill]]id). Metaanibakterid ei moodusta [[monofüleetiline rühm|monofüleetilist rühma]].